Paralümpiakomitee tunnustas 30 tegutsemisaasta jooksul olulist rolli kandnud inimesi
Eesti Paralümpiakomitee tähistas 25. aprillil oma 30. tegutsemisaasta täitumist, kuid sel ajal valitsenud koroonapiirangute tõttu toimus tänuüritus 29. juulil Tallinna botaanikaaias. Aprillis avati tähtpäeva raames Tallinna sadamas Admiraliteedi basseini ääres fotonäitus pea kõikidest para- ja kurtide olümpiamängudest, kus eestlased on osalenud.
EPK 30. tegutsemisaasta puhul tunnustati eridisainiga meenemedaliga ligi 60 märkimisväärset rolli kandnud inimest, kes on nende aastate jooksul panustanud paraspordi arengusse Eestis. Medali saajate hulgas on para- ja kurtide olümpiamängude medalistid, treenerid, spordijuhid ning ametnikud.
"Kolmekümne aasta jooksul oleme näinud, kuidas parasport on muutunud profispordiks ning oleme aru saanud, et ainult võistlemine ei saa olla eesmärk. Veel olulisem on tervena elatud aastad ning vaimne heaolu, mida sport pakub ka puuetega inimestele," kirjeldab olulisemaid muutusi Signe Falkenberg, Eesti Paralümpiakomitee peasekretär.
Suur ja oluline läbimurre tuli 2019. aastal kui parasport toodi üle kultuuriministeeriumi haldusalasse. Mõistmine valitsuse poolt oli märgilise tähendusega - sport ja liikumisharrastus on oluline ka puudega inimestele.
30 aasta jooksul on Eesti sportlased toonud para- ja kurtide olümpiamängudelt 15 kuld-, 16 hõbe ja 21 pronksmedalit. "Säravalt on veel meeles, kui 1996. aasta Atlanta paraolümpiamängudelt teenisid meie sportlased üheksa medalit" meenutab Falkenberg.
Eesti Paralümpiakomitee loodi 25. aprillil 1991. aastal nägemis-, liikumis- ja intellektipuudega inimeste spordiliitude ja kurtide liidu esindajate poolt. Organisatsiooni eesmärk oli viia Eesti lipp paraolümpiamängudele.
Meenemedaliga tunnustatute nimekiri asub EPK kodulehel.
Toimetaja: Kristo Tamm
