Kabeliidu president loodab järgmise kaheksa aasta jooksul MM-i taas Eestisse tuua
Sel suvel toimusid Tallinnas viimase nelja aasta jooksul juba teised kabe maailmameistrivõistlused. Eesti kabeliidu presidendi Tarmo Tulva sõnul on Eesti üks väheseid riike maailmas, kes suudab sellist tipptasemel turniiri korraldada.
"Meil on lihtsalt nii hea organisatsioon siin Eestis, kes suudab selliseid võistlusi korraldada. Ma võin julgelt väita, et me oleme üks vähestest maailmas, kes tegelikult suudab sellist tipptasemel turniiri nii suurte osavõtjate arvuga ära pidada," ütles Tulva ERR-ile antud intervjuus.
Tallinnas peetud maailmameistrivõistlustel osalesid Tulva sõnul koroonaviiruse kiuste kõik need, keda korraldajad soovisid Eestis võistlemas näha. Riike osales MM-il 22, kokku oli 56 võistlejat, 40 meest ja 16 naist.
"Maailmas on professionaalsed kabetajaid umbes 20-30. Tegelikult see arv ei ole väga suur ja profispordina kabe reeglina ennast hästi ära ei elata. Eestis ei ole ühtegi profisportlast. Ka need profisportlased, kes maailmas on, need reeglina teevad kõrvalt ka noortele treeninguid. Ainult mängijana on väga raske selle spordialaga ennast ära elatada," vastas Tulva küsimusele, kas kabemänguga on võimalik ära elada.
Suurte turniiride Eestis korraldamine on tulva sõnul kasulik eelkõige meie mängijatele. "Esiteks, üks ja kõige olulisem on kindlasti see, et see annab meie enda mängijatele võimaluse osaleda. Käesolevatel võistlustel oli neli Eesti noort mängijat, kes sellel MM-il osa võtta said ja arvestades meie tänast taset, siis me suure tõenäosusega niipea sellele MM võistlusele lihtsalt niisama ei kvalifitseeruks. Kuna me oleme korraldajad, siis on meil võimalus oma mängijad mängima saada ja see on üks ja põhiline põhjus, miks me seda teeme. Teine asi on see, et me saame tähelepanu. See kokkuvõttes aitab meie ala natukene populaarsemaks muuta ja pildile tuua. Kabe on selline ala, kus väga harva sinna pääseb, seda tähelepanu on hädasti tarvis. Kui rallis on ilmselgelt Ott Tänak iga ajalehe esikaanel, siis kabe pääseb sinna väga harva. Kui me korraldame maailmameistrivõistlusi ja tipptasemel turniire, siis on see võimalus, kuidas esikaanele pääseda," rääkis Tulva.
Viimastel aastatel on paljud suurturniiride tiitlid läinud Venemaale, kuid tugev kabekoolkond on ka Hollandis. "Tegelikult on kabe maailmas kaks olulist riiki, kust tänasel päeval tippkabetajad tulevad. Üks on Venemaa ja teine on Holland. Need on kaks erinevat kabe koolkonda. Venemaa ja endised liiduvabariigid, teine pool on siis Holland ja endised Hollandi asumaad Aafrikas ning mujal. Hiljuti on olnud ka hollandlasest maailmameistreid, ei ole olnud ainult Venemaa. Naiste puhul on näiteks Poola hästi tugev kaberiik," täpsustas Tulva.
Tallinnas toimunud maailmameistrivõistlustel oli kohal kabetajaid ka eksootilistest paikadest. "Meil oli mängijaid peaaegu igalt poolt maailmast. Aafrikast, Elevandiluurannikult, Malist, Mongooliast olid mängijad kohal, Ameerika Ühendriikidest ja Kariibimere saartelt. See geograafiline aspekt on päris lai," selgitas Tulva.
Eestlaste parimad saavutused kabes jäävad noorteklassidesse, kus meie tase on võrreldav muu maailma kabetajatega. "Noortest me oleme võitnud maailmameistrivõistlustelt ja Euroopa meistrivõistlustelt terve hulga medaleid. Selles osas on meil tulemused väga head. Täiskasvanute tipp on jäänud parimatel aegadel maailmas esikümne piirimaile," ütles Tulva.
Keerulistes kooronaviiruse tingimustes tulid Eesti kabetajad treenimisega hästi toime. "Meil on koostöö spordiportaaliga Vint.ee, kus saab lisaks kabele mängida malet, sudokut, palju erinevaid mõttemänge. Vint on aidanud ka meil koroonaaja üle elada. Kui kabe treeninguid teha ei tohtinud, siis me suutsime oma tegevuse kiiresti Vinti üle viia. Treeningud ja võistlused toimusid seal samas keskkonnas, " rääkis Tulva.
Augusti alguses toimuvad Euroopa noorte meistrivõistlused, kuhu oodatakse mängima 200-300 noort. EM toimub samuti Vint.ee keskkonnas, kus ka eelmisel aastal võistlus korraldati.
Küsimusele, millal Eesti jälle kabes suurturniiri võiks korraldada vastas Tulva: "Ei oska veksleid anda, eks see sõltub natuke ühelt poolt meist endist, teiselt poolt meie toetajatest. Ma ise arvan, et tiitlivõistlused, kas nad on siis nüüd Euroopa tiitlivõistlused, maailma omad või siis noorte omad – arvatavasti järgmisel aastal ei tule ühtegi suuremat võistlust. Sealt edasi me kindlasti midagi teeme, tuleb lihtsalt otsustada, millist turniiri. Ma usun, et järgmise kaheksa aasta jooksul tulevad meil siia ka jälle maailmameistrivõistlused."
Toimetaja: Kristin Lass