Järvela Maradonast: sain kinnitust, kui vastuolulise inimesega oli tegemist

Foto: "Ringvaade"

Neljapäeval käis Ott Järvela "Ringvaates" rääkimas kahest uuest Diego Mardona kohta ilmunud raamatust. Järvela tunnistas, et ei olnud ise varem ühtegi Maradona raamatut lugenud, kuid sai nüüd juba varem kujunenud arvamusele kinnitust - kui vastuolulise inimesega oli tegemist.

Värsked raamatud on Jimmy Burnsi "Maradona: jumala käsi" ja Guillem Balague raamat "Maradona: poiss. mässaja. jumal".

"See üldmulje oli enne juba välja kujunenud. Ma arvan, et ükski nendest raamatutest või nad üheskoos seda muljet mul eriti ei muutnud. Kui siis seda, et kinnitasid veelkord veendumust, millise vastuolulise persooniga oli tegemist. Kuidas ta suutis vaatamata oma päris suurtele vajakajäämistele puhtalt oma kunstilise oskusega ehk selle jalgpallimänguga minna inimestele niivõrd palju südamesse, et talle kõik muu anti andeks. See, et ta tarvitas narkootikume, et ta elas arusaamatult kirevat eraelu, et ta tegi ka kokaiini ja narkootikume, tal olid suhted maffiaga ja nii edasi. Kõik see on talle andeks antud," ütles Järvela.

Lisaks rääkis Järvela isikliku loo kokkupuutest fenomenaalse mehega, mis juhtus 2018. aastal jalgpalli MM-finaalturniiril Moskvas, kus kohtusid Island ja Argentina.

"Argentiinlased mingil hetkel tuvastasid, et küljetribüüni ühes VIP-loožis on Maradona. Nad unustasid kõik muu ja hakkasid Maradonale laulma: Diego, Diego, mille peale ta muidugi aplodeeris ja kummardas," rääkis Järvela.

"Diego Maradona korraks viibutas selle kümne või rohkema tuhandese fännitribüüni poole rusikat ja põhimõtteliselt kehastus dirigendiks. Kui tema kamandas, siis see tribüün allus talle momentaalselt ja hakkas tema järel kaasa laulma Argentina ergutuslaule. See oli fenomenaalne, kuidas see tal sõrmenipsust käis. Teda kuulatakse. Ta oligi just nimelt jumal. Ja samamoodi oli ta ka mässaja, samamoodi oli ta ka poiss," jätkas Järvela.

"Burnsi raamat on tegelikult kirjutatud aastal 1996 ja kirjutatud pärast tema karjäärilõppu. Seda on nüüd küll hiljem paari peatükiga täiendatud. Aga selle raamatu sisu pärineb aastast 1996 ja toonastel tundmustel, mõtetel ja vaadetel ja see paratamatult on natukene teistsugune maailm, mis oli meil 25 aastat tagasi," ütles Järvela.

Balague'i raamat on kirjutatud pärast Maradona surma ja selles vaadatakse Järvela sõnul tema elule tagasi.

"Balague'i raamatus on ka natukene rohkem konkreetselt jalgpallimängudest ja seal juhtunust, mis minu meelest aitavad natukene paremini aru saada sellest, miks Maradona oli niivõrd imetletud jalgpallur nagu ta oli," ütles Järvela.

Järvela spekuleeris ka saatejuht Hannes Hermaküla palvel, kui hästi oleks Maradona saanud hakkama eelmisel nädalal lõppenud jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel.

"Tippvormis Maradona ei saaks praegu hakkama isegi mitte Eesti meistriliigas, sest nõudmised 1980. aastatel, tema tippaegadel jalgpallis, olid hoomamatult teised. Kiirused olid hoomamatult teised. Tema platsinägemine, see ei oleks kuhugi kadunud, osavus ka mitte. Aga puhtalt see atleetlikus ja kiirus, kuhu jalgpall on vahepeal arenenud ja 35 aastaga jõudnud, see on hoopis midagi muud. Kui vaadata ka 80. aastate mängu, see on nagu jalutamine praeguse jalgpalli kõrval," ütles Järvela.

Toimetaja: Kristin Lass

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: