Nebraska-Lincolni ülikoolis põllumajandusäri tudeeriv Johanna elab hiljuti kaugushüppes Eesti teise tulemuse hüpanud õele Lishannale väga kaasa. "Väga närviline on tema võistlusi vaadata. Vahel võib isegi mõni pisar tulla, näiteks Eesti meistrivõistlustel, kui ta lõpuks katse kirja sai," ütles Johanna. 

Alati nooremast õest sammuke ees olnud, kuid nüüd õe suurepärastele tulemustele kaasa elav Johanna on kolme Ameerika Ühendriikides veedetud aasta jooksul käinud igal aastal põlveoperatsioonil. "See on hästi raske olnud," ütles ta.

Johanna sõnul on sportlik karjäär pidevaid tagasilööke saanud kehvasti planeeritud treeningkoormuse tõttu. "Esimest korda sain vigastada võistlustel, ülejäänud kahel korral trennis. Ma arvan, et põhjuseks on liigne koormus ja forsseeriv lähenemine, aga nüüd vahetus treenerite juhtkond ja ma arvan, et see annab uut hingamist."

Üldiselt on Ilves kooliga rahul. "Põhimõtteliselt kõik tehakse ära - sa pead lihtsalt tundi kohale minema, sööklast toidu võtma, trenni minema ja õppima. Toit ja kõik muu on olemas, ise ei pea millegi pärast muretsema. Ma arvan, et see on [samas koolis õppivat ja treenivat - toim.] Lishannat väga palju aidanud. Kool pakub väga tugevat toetussüsteemi," kirjeldas Johanna kooli. 

Johanna sõnul ei olnud Lishanna otsus samuti Nebraska ülikooli tulla sugugi kindel. "Mul oli ikkagi vaja tööd teha, et Lishanna tuleks. Talle tundus Eestis kõik sobivat ja siis ta ütles, et ta ei tea, mida ta täpselt tahab. Peale ühte vahele jäetud aastat sain ta ikkagi sinna," ütles Johanna. 

Johanna sportlaskarjäär on veel lahtine, sest seni nii tõkkejooksu kui kaugushüppega tegelenud neiule ütles kirurg, et tema ei soovita enam tõukeid ja hüppeid teha. "Hetkel ma keskendun tõkkejooksule, aga kui ma mingil hetkel tunnen end kindlalt, siis tahaksin ka kaugust hüpata, sest mulle tegelikult meeldib see," on Johanna kahe ala vahel.