Emajõe ääres suplejaid valvav Eesti tippujuja: inimesed ülehindavad oma võimeid

Foto: ERR

Kertu Ly Alnek on üks Eesti veealade sportlastest, kes töötab suviti rannavalves. 21-aastane mitmekordne ujumise Eesti meister jälgib inimesi Emajõe vabaujulas. Intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev" tunnistab ta, et sellest on ka spordis kasu.

"Isegi, kui mitte ujumisoskus pole tavatöös nii suur osaline, siis järjekindlus, töökus ja režiimitaluvus. Istungi siin 11 tundi, aga suudan seda teha mitu päeva järjest," lausus ta.

Alnek õpib ja treenib USA-s ning rannavalve tööd teeb ta suvevaheajal. "Treenerid ikka teavad. Nad ikka küsivad, mis ma teen kodus ja mis plaanis. Ütlen neile, et lähen jälle rannavalvesse. Nad on selle üle väga rõõmsad. Pigem kiidavad."

Ta pole ainus sportlane, kes nii talitab. "Meil isegi sel hooajal on siin triatleete, ka peale minu paar tippujujat. See on populaarne hooajaline töö. Nii mõnus on siin suvel rannas olla, saad suhelda, vajadusel ka oskusi näidata."

Emajõe suplejate kohta sõnab Alnek, et pigem kipuvad inimesed oma võimeid üle hindama. "Emajõel on oma spetsiifilised asjad, mida järves ja kodutiigis ei ole. Emajõgi on üks vähestest jõgedest, kus on rannavalve ja avalik rand. Siin üldiselt inimesed tugevalt ülehindavad oma ujumisoskusi."

"Isegi, kui saad oma kodutiigis ja järves ilusti hakkama - seal ei ole mingisuguseid vooluga toimetulekuid, sul ei ole seal paadiliiklust, laineid. Inimesed siin üldiselt ei oska sellega arvestada."

"Ma olen ise ka siin poide vahel ujumas käinud. Ma ujun ranna ühest otsast teise vastuvoolu umbes kuus minutit, aga allavoolu tulen kahe ja poole minutiga," võrdles Alnek. "Inimesed võiks jääda poide vahelisse alasse, kus vooluga toimetulek on lihtsam."

"Sellepärast on meil nulltolerants - üle poide ei lase me inimestel ujuda. Allavoolu on maruhea ujuda. Vesi aitab kaasa, ujud päris kiiresti ja siis jõuad viimase poini, ta pöörab ennast ringi ja ujub konkreetselt koha peal. Ta ei liigu edasi, sest vool on nii tugev."

"Saan inimese näost aru üllatusmomenti, et "ohoh, ma nüüd ei liigugi edasi". Seda on vahepeal vahva vaadata, aga samas natuke hirmutav ka. Kui meid ja poisid siin ei oleks, kas ikka saaksid hakkama?" küsib ta.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: