Kvalifikatsiooninorm oli 6.45, kuid avakatsel hüpatud 6.31 oli juba piisav. Teise katse jättis Eesti meister vahele ja kolmandal tulemust kirja ei saanud.

"Sooja tehes ei olnudki nii närv sees, aga kui jõudsime peaareenile ja läksin esimesele katsele, siis jalg ikka natuke tudises all," kommenteeris Ilves ERR-ile. "Õnneks saingi kohe esimese katsega 6.31 kirja. Sealt oligi edasi kergem minna ja õnneks sellest piisas, et finaali saada."

"Hooaeg on olnud juba päris pikk ja tunnen kerget väsimust, aga ma loodan, et homme on parem päev kui täna ja saab ka kaugemaid kaari näha kui 31," loodab kaugushüppaja. "Pean üritama olla stabiilne. Mitte kohe hakata panema, vaid tegema nii nagu trennis. Siis peaks hästi tulema."

Ilvest Eestis juhendav Mikk Joorits kõrvalt väga närvitsema ei pidanud ja esimese katse järel oli pulss normaalne.

"Mina olin pärast esimest katset kindel, et ta saab edasi. Võiks öelda, et päris kindlalt hüppas esimese katse ära ja oligi korras. Eks Lishanna ise natuke pabistas, et kas saab või ei saa, aga mina olin kindel, et saab," lausus Joorits.

"Neid on palju, kes ootavad medaleid. Ei oska öelda, palju varu on. Mõnikümmend sentimeetrit ehk on. Eks homne päev näitab."

Kõige rohkem vajab tema sõnul parandamist hoojooks. "Ta võttis kevadel ühe sammupaari juurde ja kohaneb sellega siiani. Eks oleme saanud seda paremaks, aga natuke vajab veel parandamist. Et ta muutuks kindlamaks, kindlamaks ja kindlamaks. Loodame, et homme kõik sobib."