Patrail ja Löwen lõpetasid hooaja korralikult, alistades esmalt võõrsil Esseni TUSEM-i 33:23 (15:12) ning tehes siis kodusaalis 25:25 (12:13) viigi meistriks kroonitud THW Kieliga. Viimasega kogus võrdselt 68 punkti ka SG Flensburg-Handewitt, ent Kiel paigutus ettepoole tänu paremusele omavahelistes mängudes.

Löweni laeks jäi 50 silma ja viies koht, eespool veel SC Magdeburg 53 ja Berlini Füchse 52 punktiga. Viimastes mängudes resultatiivsuspunktideta jäänud ning tänavu pigem kaitsespetsialistiks kehastunud Patrail viskas hooajaga 35 väravat ja andis 28 resultatiivset söötu. Kolmanda kohaga lõpetatud EHF Euroopa liigas sai Patrail kirja tosin tabamust.

Molkova ja Jaanimaa viskasid enim väravaid ning võitsid medaleid

Mitmeski mõistes oli lõppenud hooaja edukaim Eesti käsipallur meie ainus õrnema soo esindaja välismaal. Alina Molkova krooniti Luksemburgi meistriks ning ta võitis ka kohaliku liiga parima snaipri tiitli. Molkova 174 liigaväravat osutus parimaks tulemuseks ka kõigi maarjamaalaste võrdluses.

Dener Jaanimaa platseerus kolmes sarjas teisele kohale. Venemaa tippklubi Moskva CSKA-d esindades jäädi alla nii meistri- kui ka karikavõistluste finaalis ning samale vastasele ehk HC Tšehhovskije medvedi kaotati ka superkarikamäng. EHF Euroopa liigas edenes kõigis sarjades kokku 152 väravat visanud Jaanimaa CSKA-ga kaheksandikfinaali.

Kaks hõbedat teenis läinud hooajal Valdar Noodla, kes kolmandat aastat toimetab Soome kõrgliigaklubi Helsingi Dickeni abitreenerina. Liigafinaalis kaotati Riihimäe Cocksile ning karikavõistluste otsustavas mängus tunnistati Karjaa BK-46 paremust.

Pronksmedaliga lõppes teine hooaeg Tšehhimaa meistriliigas Praha HC Dukla särgis Martin Grištšuki jaoks, kes panustas 61 tabamusega. Eesti koondise kapten Martin Johannson sai sama värvi autasu Rumeenia karikavõistlustel, ent kõrgliigas lõpetas tema tööandja Bukaresti Steaua kaheksandal astmel.

Ühe liigavõidu said eestlased veel, sest Hendrik Varul aitas Hammarby IF-i Rootsi esiliigas kindlale võidule ja tagasi meistrisarja. Põlvast pärit joonemängija aitas Hammarby'd 45 väravaga, kuid naasis pärast kaht Rootsi-aastat kodumaale. Samas liigas esindas Stockholmi AIK-i ka Robin Oberg, kuid lahkus klubist jaanuaris.

Rootsi meistriliigas pallisid Karl Toom ja Armi Pärt, kes olid HK Varbergis võtmerollis, kuid ei suutnud peatada meeskonda kõrgemast seltskonnast väljalangemisest. Pärt viskas 52 ja Toom 128 väravat, mis põhihooaja väravaküttide tabelis andis talle koha esikümnes.

Eesti mängijad jäid Soomes medalita

Meie põhjanaabrite juures jooksid meistriliigas platsile kolm eestlast. Ott Varik ja põgusalt ka Sten Maasalu esindasid Siuntio IF-i ning Kristo Voika tõmbas selga Helsingi IFK särgi. Liigas jäi mõlema klubi laeks veerandfinaal, Voika viskas tööandja kasuks 107 ja Varik 102 väravat. Viimati jäid Eesti mängijad Soomes medalita enam kui 20 aastat tagasi.

Saksamaa kolmandast liigast üritas astme võrra kõrgemale tõusta Karl Roosna. Vägagi katkendliku hooaja lõpuks jõudis 1. VfL Potsdam otsustava lahinguni, kus jäädi siiski alla Rostocki HC Emporile. Roosna viskas potsdamlaste kasuks 61 väravat.

Prantsusmaa esiliigas tabas Jürgen Rooba 92 korda, kuid teine hooaeg Nice'i Cavigal Handballi ridades lõppes seitsmenda kohaga ning kõrgliiga üleminekumängudelt jäädi napilt eemale.

Jesper Bruno Bramanis alustas hooaega Hollandi kõrgliigaklubis HV Havas, ent meistrivõistlused peatati ning tagamees liitus Tallinnaga, kus sai kaela hoopis Eesti liigahõbeda.

Molkova rekordilisest väravasaagist oli juba juttu, tema nimele jäi ka meie pallurite ühe mängu skoorirekord ehk 15 väravat. Toom ja Rooba tabasid mõlemad parimal juhul tosin, Roosna 11 ning Voika kümme korda. Neis liigades, kus väravasööte arvestatakse, sai parima numbri kirja Toom, kui andis ühes Rootsi kõrgliigamängus seitse resultatiivset söötu.