Eestlased püüavad motokrossi MM-sarjas kohti 20 parema seas
Nädalavahetusel algas Venemaal Orljonokis toimuva etapiga motokrossi MM-sari nii kuninglikus MXGP kui ka MX2-klassis. 20 aasta jooksul Eesti motokrossi "vapiloomaks" olnud Tanel Leok lõpetas mullu sportlaskarjääri ja MM-tasemel enam kaasa ei tee. Vikerraadio saade "Spordipühapäev" pakkus ülevaate, kellele tänavusel hooajal erinevates rahvusvahelistes motokrossi sarjades kaasa elada, mida jälgida ja kuidas eestlaste praegust positsiooni kirjeldada.
Motokrossi juured on Eestis väga sügaval ja kindlasti ei maksa arvata, et Leoki loobumise järel eestlased sel alal enam maailma tippu ei pürgiks. Tegelikult on üritajaid üksjagu – noortest kuni juba üsna kogenud motomeesteni.
"Spordipühapäev" alustas noortest tegijatest, kes sõidavad kaasa 65- ja 85-kuupsentimeetrilise töömahuga tsiklite sarjades. Sel suvel peaks Euroopa meistrivõistlustel nendes klassides kaasa tegema koguni 16 Eesti sõitjat. Kui kõik hästi läheb, saab neile tulevikutegijatele kaasa elada 17.-18. juulil Pärnus toimuval EM-etapil.
Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni peasekretär Rauno Kais tõdes, et 16 eestlase osalemine noorte EM-sarjas teeb rõõmu. Arvestades Eesti väiksust on ikka väga kõva sõna, loodetavasti nüüd mõlemas klassis saavad võimalikult paljud poisid ka Euroopa finaali, mis on Itaalias suvel," sõnas Kais. "Aga eks nad peavad karastuma, sest Pärnus on ju tegelikult meil samamoodi üks Euroopa etapp suvel. Eks nad tahavad kodus ka kindlasti vormis olla ja loodetavasti koduseinte najal nad saavad piisavalt palju punkte, et edasi minna."
Kirkaid tulemusi täiskasvanute klassides pakuvad lähiaastatel loodetavasti mitu talendikat noormeest, kes tänavu sõidavad Euroopa meistrivõistlustel kaasa kas 125- või 250-kuupsentimeetriliste tsiklite klassis.
Neist ehk kaks tuntumat on eelmisel aastal 125-kuupsentimeetriliste klassis EM-pronksi võitnud Meico Vettik ja selleks hooajaks Hollandis tegutseva profitiimiga liitunud Jörgen-Matthias Talviku, kes lõpetas 250-kuupsentimeetriliste EM-i mullu viiendana.
Erinevate Eesti motokrossisõitjatega suheldes kooruski välja, et just Talviku ettevalmistust ja võimalusi hinnatakse asjatundjate poolt väga kõrgelt.
Rauno Kais tõi üleminekuaastates meestest rääkides lisaks välja veel paar nime. "Jah, Jörgen-Matthias kindlasti, siis on Meico Vettik, nad peaks minu arust olema konkurendid ühes klassis. Martin Michelson on noor ja astub nende jälgedes, samamoodi Romeo Karu. Selles mõttes meil selliseid noori on küll, kes euroopakatel sel aastal toimetama hakkavad usinalt," arvas Kais. "Tegelikult Jörgen-Matthiasel ja Meicol on järgmine samm juba MX2 MM. Sel aastal nad peavad veel euroopakat sõitma, sest nad ei saanud vist oma programme kokku. Aga see on siht, et nemad kahekesi lähevad järgmisel aastal MX2 MM-ile edasi."
MX2-klassi maailmameistrivõistlustel saavad osaleda kuni 23-aastased sõitjad. Tänavu ükski eestlane selles sarjas täishooaega kaasa ei tee.
Küll on selge, et kõige prestiižsema ehk MXGP-klassi protokollides võime eestlasi järgmistel kuudel kohata korduvalt. Kui Tanel Leokil oli võimalus ennast aastaid tehasetiimide koosseisus teostada, siis praegu ükski Eesti krossimees MXGP-klassi tehasetiimiga lepingut ei oma.
Üritatakse piiratud vahenditega. Näiteks eelmistel aastatel ennast MX2-sarjas proovile pannud Hardi Roosiorg võib arvestada perekondliku taustaga Sahkar KTM Racing eratiimiga.
Roosiorg elab ja treenib põhiliselt Belgias. MX2-klassis on ta varasemalt jõudnud teise kümne tulemusteni, nüüd seisavad ees esimesed etteasted MXGP-s.
MM-hooaeg vältab kokku 19 etappi, aga Roosioru plaanidesse võiks praeguse seisuga kuuluda neist vähemalt neli või viis. Plaan on võistelda Lätis, Hollandis, Belgias ja Soomes, võib-olla ka Rootsis.
27-aastasel Erki Kahrol on MXGP kogemus varasemast olemas, aga viimased kaks hooaega läksid sportlasel vigastuse nahka. 2018. aastal murdis Kahro MXGP-s kahel korral 20 parema hulka, mis tähendas MM-punkte.
Kahro valmistus algavaks hooajaks lisaks Eestile ka Hispaanias ja Belgias. Selleks, et pidada vastu MXGP-sarja võistluspäev, mis koosneb soojendusest ja kahest 35-minutilisest sõidust, tuleb Kahro hinnangul igas mõttes olla profisportlane.
Kahro esimene plaan on rahvusvahelist hooaega alustada Itaalias peetava Euroopa meistrivõistluste Open-klassi etapiga. Just selle sarja võitis mullu mäletatavasti Karel Kutsar.
Valitseva Open-klassi Euroopa meistri Karel Kutsari aasta esimene pool on olnud rahulik. Märtsis käis Kutsar Itaalias laagris. Ta on kaasa sõitnud ka Soome meistrivõistlustel.
Mullune Euroopa meistritiitel oli uhke saavutus, ehkki loomulikult on MXGP tempo EM-iga võrreldes teine. Kutsarigi kogemustepagasist on võtta mitu etappi MXGP-tasemel.
Praeguse seisuga tahab Kutsar ennast tipptasemel proovile panna 11. juulil Lätis Kegumsi krossirajal toimuval MXGP-etapil. Just sellele võistlusele on oodata palju Eesti mehi.
Kutsar tõdes olukorrale ausalt otsa vaadates, et Euroopa meistritiitel tema ellu liiga suuri muutusi ei toonud, aga andis siiski juurde olulisel määral enesekindlust ja rahulikkust.
Lisaks Roosiorule, Kahrole ja Kutsarile saame alanud hooajal MXGP-s ilmselt startimas näha motospordi jälgijatele tuttavaid Harri Kullast ja Gert Krestinovit. Nemadki üritavad head tulemust erameeskondades.
Motokrossi spetsiifika mõttes on tähtis treenida Baltikumist väljaspool, et kogeda siinsest oluliselt tehnilisemaid radasid. Erki Kahro tõi välja, et Eesti rajad on mõeldud sõitmiseks nii proffidele kui harrastajatele. Kodumaa kompleksides ei teki radadesse nii sügavaid sooni ja auke nagu MM-il. Radu kastetakse vähem, pinnast ei keerata kultiveerijaga tagurpidi.
Hardi Roosiorg ütles, et tehasetiimid märkavadki pigem neid, kes algusest laias maailmas ringi sõidavad.
Kui soolotsiklitel tasub tänavu seega loota, et eestlased pääseksid MM-etappidel 20 parema hulka ehk punktikohale, siis külgkorvidel võistlevate mootorrataste hulgas oleme juba mitmeid aastaid saanud uhkustada ühe maailmas tippklassi kuuluva sportlase ehk Kert Varikuga.
Aastal 2019 lõpetas Varik MM-sarja kuuenda kohaga. Siis oli tema korvimees lätlane Lauris Daiders, nüüd aga soomlane Lari Kunnas.
Eelmine hooaeg jäi Varikul ja Kunnasel sisuliselt vahele, sest erinevalt soolotsiklite maailmameistrivõistlustest jäeti külgvankrite MM-sari ära. Varik tunnistas, et koroona-aasta pani põntsu. Tuleb arvestada, et Eesti parim külgkorvisõitja on juba 37-aastane ja motokross on ala, mis keha kõvasti lõhub.
Mulluste treeninglaagrite tööd Varik ja Kunnas realiseerida ei saanud. Sel aastal käidi kevadel treeninglaagris Itaalias ja nüüd on meestes usk ja lootus, et 31. juulil MM-hooaeg Saksamaal algab.
Kui Saksamaa etapp peaks siiski ära jääma, on külgkorvide MM-sarja kalendrist järgmisena vastu vaatamas võistlus Tartumaal Lange motokeskuses.
Kokkulepe MM-etapi korraldamiseks oli Lange keskusel olemas juba eelmiseks aastaks, kuid nagu öeldud, jäid maailmameistrivõistlused sootuks ära.
Tänavu on tegemist kindlasti olulisima rahvusvahelise motokrossi võistlusega Eestis. Ja eeldatavasti saab publik Variku-Kunnase heitlusele oma silmaga kaasa elada.
Lange motokeskuse juht Lauri Roosiorg ütles siiski, et MM-etapi Eestis toimumine ongi võimalik juhul, kui pealtvaatajad saavad raja äärde suuremate piiranguteta. "Kui peaks tekkima selline olukord, et me ei saa seda teemat rahvale näidata või ei saa seda pealtvaatajat siia, siis me kindlasti ei ole võimelised seda etappi korraldama," tõdes Roosiorg. "Praegu meil sellist tuge valitsuse poolt pole nagu Urmol on WRC-sarjaga, me peame siin oma asjadega kõik hakkama saama. Esimene asi on kindlasti pealtvaatajad."
Lõpetuseks tõi "Spordipühapäev" välja kolm võistlust, mida asjast huvitatutel kindlasti tähelepanelikumalt jälgida soovitatakse. Lätis toimuv MGXP-klassi MM-etapp toimub vähem kui kuu pärast ehk 11. juulil. Meie järelkasvu seisu peegeldav Euroopa meistrivõistluste etapp klassides EMX65 ja EMX85 peetakse 17. ja 18. juulil Pärnus. Ning 14. ja 15. augustil võõrustab külgkorvide maailma paremikku Lange.
Toimetaja: Maarja Värv