"See on üks samm lähemale sellele, kuhu oma karjääri jooksul jõuda tahan," sõnas Majenieks ERR-ile antud intervjuus. "Ma olen Eesti võistkondade vastu mänginud ning tean pisut siinseid süsteeme ja probleeme. Tahtsin sellest võimalusest kinni haarata. Olin peaaegu 10 aastat Liepajas töötanud ja mul oli vaja teha kärjääris järgmine samm.

Kuigi Eesti naiste korvpallikoondis pole väga häid tulemusi näidanud, pole see lätlase sõnul oluline. "Rahvuskoondises töötamine on unistuste amet ükskõik kus, sest sa töötad mängijatega, kes tahavad seal olla. Nad ei mõtle sel hetkel rahale, vaid esindavad lihtsalt oma riiki ja annavad endast parima," ütles koondise uus peatreener. Ta tahab senisest rohkem teha koostööd noortetreeneritega ning aidata nende arengule kaasa.

"Tean, et Eestil on mõned väga head noored mängijad, aga samas ei pruugi me neid kõiki koondisesse saada, sest mõned neist lähevad USA-sse õppima ja mängima. Meil on ka paar välisliigas mängivat heal tasemel korvpallurit," ütles Majenieks ning lisas, et noorte ja kogenud mängijate vahel tuleb tekitada hea sünergia.

Murekohaks Eesti naiste korvpallis on Läti treeneri sõnul kõrgliigas pallivate võistkondade puudus. "On keeruline, kui kõrgliigas on vaid kolm naiskonda, aga tean, et huvi on ka neljandal tiimil. Tõsiasi, et nad ei saanud pea poolteist aastat Balti liigas mängida on suur probleem, sest nad oleksid Läti ja Leedu võistkondade vastu palju rohkem kõrgetasemelisi mänge saanud," lausus Majenieks.

38-aastane lätlane on enda sõnul juba alates kaheksandast klassist teadnud, et tahab treeneriks saada. "Mängijana ei olnud ma kuigi hea ja mul oli liiga palju vigastusi. Otsustasin, et kuna armastan korvpalli, siis tahan mängu juurde jääda kas kohtuniku või treenerina," ütles Majenieks, kes otsustas viimase kasuks.

Senise karjääri jooksul on Läti spordiakadeemias kõrghariduse saanud treener peamiselt erinevate Läti noortekoondistega. Viimased kümme aastat on Majenieks leiba teeninud Liepaja treenerina.