Eesti Golfi Liidu andmetele tuginedes on Eestis praegu kokku üheksa golfiväljakut. Lisaks mainitud Rõuge väljakule saab Lõuna-Eesti piirkonnas mängu nautida Otepää väljakul. Veel on kaks väljakut Pärnu lähistel, üks Saaremaal ja neli tükki Põhja-Eestis.

Eesti Golfi Liidu peasekretäri Kristo Raudam andis "Spordipühapäeva" kuulajatele üldise pildi ala seisust Eestis.

"Eesti golf on kindlasti arengufaasis ja kasvab mühinal. Mis siin salata, et COVID tuli mõnes-mõttes isegi kasuks, sest eelmisel aastal leidis tee golfi algkursustele rekordiliselt 1500 inimest," tõi Raudam positiivset statistikat välja. "Kui golfareid tuleb juurde, siis on lootust, et tuleb ka väljakuid juurde," on mees lootusrikas.

Raudami sõnul on lootust, et suuremad keskused laienevad ja vaikselt susiseb ka plaan, et Tartusse rajatakse väljak. Ta toob välja, et tänasel päeval on seitse väljakut 18-rajalised ja kaks tükki 9-rajalised. Samuti on Eestis mitmeid võimalusi mängida golfi sisetingimustes. "Sisegolfikeskused arenevad mühinal ja neid tekib pidevalt juurde. Tallinnas on vähemalt neli-viis sisegolfikeskust, lisaks veel Viljandis, Tartus, Kadrinas ja loodetavasti varsti ka Pärnus," lisas Raudam.

Rääkides golfi kulukusest ütleb ta: "Ma julgeks öelda, et golf on kuskil skaala keskel. On väga palju alasid, mis on golfist oluliselt kallimad. Harrastaja saab golfi mängida paarikümnest eurost kuus alates. Täna on mängijaid rohkem ja ei pea enam nii suuri summasid golfi eest küsima mängijatelt."

Raudami sõnul on Eestis väga heal tasemel ja eriilmelised rajad, mis annab võimaluse valmistuda erinevateks olukordadeks. Tema hinnangul on kõik tingimused loodud, et Eesti noored võimalikult kõrgele jõuaks ja seda näitab ka tänaste koondislaste käekäik. Veel lisab ta, et ei ole võimatu ka Eesti kaudu suurde maailma pürgida, mida näitab see, kui mitu noort on jõudnud USA ülikoolidesse.

Rõuges toimib juba aastaid golfiväljak, mille on rajanud seltskond entusiaste ja mille tegevus baseerub ühiskondlikel alustel. Sealne lugu sai alguse rohkem kui kümme aastat tagasi, mil kohalike kätte sattusid mõningad golfikepid ja golfipallid.

Tänaseks on välja arendatud 9-rajaline väljak. Tegemist pole kvaliteedi mõttes kindlasti tippväljakuga. Asi on lahendatud kompaktselt, mitu rada osaliselt kattuvad. Kuid et toimetatakse kogukondlikul alusel, siis ei saagi nõuda näiteks Niitväljaga sarnaseid tingimusi.

Golfiväljaku rajamine ja hooldamine on suur töö. Ning ka väga eluline protsess.

"Alguses oli meil jalgpalliväljak, kus oli niidetud muru ja sai palli lüüa, nii et see kohe ära ei kadunud. Pallilöögid läksid järjest pikemaks ja siis sai järjest rohkem muruplatsi juurde niidetud, kuniks Rõuge vallalt saime maalapi rendile, mida oleme kogukondlikus viisis kümnekonna asjaarmastajaga hooldanud, võistlusi korraldanud ja golfiklubi arendanud." selgitab Rõuge golfiväljaku eestvedaja Karel Saarna.

"Meie tegime väga lihtsalt. Võtsime kohalikud põllumehed, kes kündsid heinamaa üles, seejärel silusime selle siledamaks, korjasime ära kivid ja külvasime muru," kirjeldab Saarna golfiväljaku rajamise protsessi. Üks niidukord võtab tema sõnul aega viis tundi ja selleks kasutatakse niidutraktorit ja ka spetsiaalset green'i niidukit.

Hindadest ja stereotüüpidest golfis vähemalt praegu siiski mööda vaadata ei saa. Väljakute kvaliteet tingib ka hinnakirja. Kui Rõuges maksab üks mängukord kümme eurot, siis näiteks Jõelähtmel ja Niitväljal tuleb algajatel arvestada kaks-kolm korda suuremate summadega.

Samas ei olegi rahalised väljaminekud päris hästi võrreldavad – Rõuges on väljakuid üks, aga näiteks Niitväljal ja Jõelähtmel 9-rajaline, 18-rajaline ja lisaks ka algajate- ning harjutusväljakud.

"Meie eesmärk on selle väljakuga võidelda erinevate müütide vastu, mis golfis on. Et golf on justkui kallis ala ja seda mängivad ainult rikkad. Kõige selle vastu me oleme üritanud võidelda. Ehk et teha seda taskukohaselt ja et see oleks meile kodu lähedal," lisab Saarna.

Saarna sõnul on nende väljakul võimalik mängida ka ilma green card'ita ja nemad on võtnud kõik huvilised vastu ja andnud neile võimaluse teha golfiga esmatutvust. Lisaks saab neilt rentida ka varustust, mis on nende juures väga soodne. "Kasutatud golfivarustuse komplektid saab kätte 100-200 euroga, see pole väga palju kallim kui üks korralik jooksusussipaar."

Saarna ütleb, et Eesti tippmängijad pole Rõuge väljakule sattunud. Aga võib-olla muudab see lugu asjade seisu.

Igal aastal toimuvad Rõuges golfi Võru maakondlikud meistrivõistlused. Peetakse golfiõhtuid, kus on osalenud võrkpallitreener Urmas Tali, Rõuge vallavanem Rein Loik, Nokia maaletooja Andre Laine või Riigikogu liige Mart Võrklaev.

Saarna sõnul on nad paljusid gruppe võõrustanud, kes on tahtnud golfiga esmatutvust teha. Peagi tulevad valikaine raames tutvuma golfiga ka Võru gümnasistid.

Kokkuvõttes võib öelda, et täna on Eestis golfiväljakuid erinevale maitsele. Tulevik näitab, kui palju neid väikesesse riiki mahub ja kui omaks eestlased selle meie mõistes siiski küllaltki uue spordiala tegelikult võtavad.