Eesti koondise üks kogenumaid on 29-aastane nurgaründaja Anu Ennok. Raske õlavigastus on niipalju välja ravitud, mängida saab, aga enam mitte profistaatuses. Viimane hooaeg möödus tal Luksemburgi liigas, Mameri klubis.

"Minu jaoks on see selline lõpetasime aasta. Saad mängida, aga samas teed seda kolm korda nädalas ja mängud on nädalavahetusel. See pole enam täisprofessionaalne võrkpall. See on huvitav ja mulle paras pärast õlavigastust," rääkis Ennok ERR-ile.

Hoolimata sellest, et koormused on varasemast oluliselt väiksemad, on koondise laager sujunud kenasti. Füüsilise poolega tegeles Ennok omaette ka trennide väliselt, vaid mängupraktikat oli veidi vähem kui tavaliselt.

"Füüsise poolt on marutähtis ja seda olen ise kõrvalt teinud ning klubi poolt seda otseselt pole. Võrkpalli poolelt on koondiselaager natuke kurnav, kuid tegelikult pole hullu. Võib-olla puuteid oli hooajal vähem kui muidu," lausus koondise nurgaründaja.

Et õlavigastus segas kvaliteetset mängimist juba üle-eelmisel, Soome hooajal Salos, lootis Ennok eelmise suvega ka koondisega lõpparve teha. Et valikmängud sisuliselt aasta võrra edasi lükkusid, lükkus edasi ka lõpetamine.

"Minu lõpetamine oli juba pärast seda Soome hooaega. Algselt pidanuks me koondisega mängima suvel, siis lükati see talve ja nüüd maisse. Kuna lubasin koondist aidata, siis seepärast siin ka olen. Siht on saada finaalturniirile ja selle nimel tööd teemegi."