Kristjan Kalkun: kuidas mulle meeldid?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kristjan Kalkun Autor/allikas: Kalle Veesaar

Avalik ruum on halastamatu. Oma suhtumistes. Ootustes. Kes on sellega kokku puutunud, need teavad. Kelle töö köidab suuremate inimhulkade tähelepanu, teavad kõik ja on sellega harjunud. Kitsamalt siinkohal tippsportlased, ka kohtunikud. Või need, kes võistlusi kommenteerivad. Kõik need, kes ei ole spordi juures anonüümsed, vaid oma tegevuses nimelised. Nende puhul on võimalik kujundada isiklik suhe, meelsus, kirjutab ERR-i sporditoimetaja Kristjan Kalkun.

Kui neil midagi õnnestub hästi, küllap juba märgatakse. Vähemalt mõtteis kiidetakse. Mullegi on kirjutatud. Ka siis tunnustatakse, kui emotsioon on positiivne või ootustele vastav. Kui aga kelleski pettutakse, tihti väga isiklikult ja subjektiivselt, kirutakse nad sama kiirelt maapõhja. Harvem avalikult kusagil seinal, enamasti anonüümselt. See on ohutum. Olen isegi lugenud. Siis algab süüdlase otsimine omaenese halvaolu parandamiseks. Egoistlik ja enesekeskne lähenemine, aga inimlik.

Mida me siis sügavamal sisimas tahame või otsime? Mulle paistab, et äratundmist ja võimalust samastuda. Et see, mida ühe sportlase või võistkonna esituses näen või mõne kommentaatori suust kuulen, kinnitaks minu tundeid – oleme samal lainepikkusel, ka mind puudutab see. Tunnustatud moefotograaf Vincent Peters on öelnud, et kuulsus või tuntus on suur koorem, mida õlgadel kantakse – kõigi nende kõrvaltvaatajate unistused.

Mida siis kantakse? On see midagi sõnastatavat? On see inimeses väljenduv kirg spordi vastu, kelmikusega silmanurgas, mida soovime isegi elus tunda? On see neis peituv tahtejõud, mida tahaksime ka endas leida ja rakendada igapäevaselt? On see mingi hoomamatu osavus ja keha valitsemine, mille sooviksime igaüks enda liikumisse kanda? Arvan, et kõigil on midagi isiklikku. Midagi, mis ongi muutnud.

Ehk kõige paremini võtab selle mõtte kokku ühe maailma parima korvpalluri Allen Iversoni kõne ajast, kui ta valiti karjääri lõppedes NBA Kuulsuste Halli. See on leitav Youtube'i keskkonnas, soovitan. Iverson ütles, et noorena korvpalli jälgides sai ta nägemuse ja see muutis teda. Ikka tahetakse olla kiire nagu Isiah Thomas, visata nagu Larry Bird, võtta lauda nagu Charles Barkley, sööta palli nagu Magic Johnson, olla domineeriv nagu Shaquille O'Neal. Aga Iverson soovis olla nagu Michael Jordan, liikuda nagu tema. Sealt tuli Iversoni inspiratsioon, äratundmine ja soov samastuda, omal moel see ellu kanda. Sarnased eeskujud on olemas ka Eesti spordis.

Allen Iverson ja Shaquille O'Neal 2005. aastal mänguhoos. Autor/allikas: SCANPIX/Reuters

Kui nüüd mõelda, siis tunnustamist väärib inimeste julgus avalikus ruumis taolisi unistusi kanda ja edasi anda. Isegi kui keskkond võib kandja suhtes olla mõnikord halastamatu, vahel isegi vaenulik. Isegi kui inspiratsiooni ei saa sellest mitte kõik või leidub neid, keda see ei kõneta, kannab ta välja. Ehkki mulle paistab, et kandjat lükkab tagant ikkagi omaenese tahe, iseenda otsing inimesena, mitte soov kellelegi meeldida või kedagi ilmtingimata inspireerida. See juhtub muuseas, kui iseendas on selgus. Nagu ütles kahel korral aasta meessportlaseks valitud Rasmus Mägi 2014. aastal oma tänukõnes, viidates ühe austatud treeneri sõnadele – ei tohi eksponeerida ennast spordis, vaid sporti endas.

Sedasama teeb paremal juhul ka spordikommentaator ehk peegeldab vaatajani endas peituva armastuse spordi vastu, aidates sõnastada väärtusi, mida sport saab kanda või mida ta peab oluliseks esile tõsta. Ehkki vaid häälena pildi taga, oleme omanäolised, enamasti armastuväärsed ja vahel ka mitte, ammutades kusagilt oma inspiratsiooni ja väljendades seda oma töös.

Rasmus Mägi Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kust see siis on tulnud? See julgus ja rõõm kanda sporti endas, väljendada ennast selle kaudu avalikus ruumis nii rääkides kui ka kirjutades. Minu isa, näitleja Karl Kalkun aitas isikliku eeskujuga sel seemnel minus idanema hakata, ehkki pinnas oli ilmselgelt soodne. Inspiratsiooniallikateks olid ühised spordiväljaku ehitamised ja mängud lapsepõlves, ühised hetked televiisori ees võistlusi jälgides ja nendest rääkides. See kõik viis mind spordiga tegelema ja ühel hetkel tekitas soovi ennast spordi kaudu väljendada, sõnaliselt.

Ja siis sa alustad teekonda reporterina-kommentaatorina, teadmata, kuhu välja jõuad või mida inimlikult läbi elada saad. Alustad, sest mingi sisemine sund tõukab tagant, soov avastada. Alguses on harjumatu, aga huvitav, edasi läheb kõik ladusamalt. Ühel hetkel läheb see töö paljudele korda ja samas tekib kogu aeg juurde ka neid, kes kõikvõimalikke puudusi leiavad. Mitte et kaalukauss negatiivse poole kaldu läheb, aga liiga isiklikult võttes võib korraks nii tunduda. Siis tasub endale meelde tuletada, miks sellele rajale astuti.

Kui tööd edasi teha, avardub maailm kogu aeg: kasvab meisterlikkus ja mõistmine, reporterile oluline lugemisoskus ja avastamist vääriva hulk. Mind paelub üha enam erinevate spordialade sisemise rütmi tajumine ja kuidas see välja paistab, kuidas sellel voolul end kanda lasta ka kommentaatorina. Kuidas rütm muutub kasvõi ühe mängu sees, vaikushetkede ja uue tormlemisega. See on nagu elu. Ja see rõõmustab, kui leidub vaatajaid-kuulajaid, kes seda samuti tajuvad. Tekib ühine äratundmine ja võimalus samastuda. Ja kes ei tunneta seda või ei pea oluliseks, mis seal ikka – elu ongi kirev ja mitmekesine.

Selle loo mõte on ka julgustada noori sportlasi, samuti reportereid eos mitte pelgama avalikku ruumi, kus nende töö paratamatult välja paistab ja nimeliselt vastakaid arvamusi võib esile kutsuda. Vaja on kuulata sisemist tungi ja asuda avastama, mida maailm pakub, avastama ka iseennast. Legendaarne USA filminäitleja ja -režissöör Clint Eastwood on öelnud sõnad, mida siinkohal endaga ühes viia: "Kui võtad tööd tõsiselt ja ennast mitte liiga tõsiselt, läheb sul kõik elus hästi."

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: