48-aastane Salt Lake City olümpiavõitja ja Val di Fiemme maailmameister on pikki distantse alati nautinud, kuid kestvussuusatamine on tema jaoks uueks leiuks.

"See sai alguse aasta tagasi koroonaviiruse leviku tõttu," rääkis Aukland ETV saates "Ringvaade". "Mulluse hooaja lõpp läks sportlaste jaoks kaduma. Olin päris heas vormis ja tahtsin midagi korda saata, seega üritasin Oslo lähedal läbida ülipikka distantsi. Siis suusatasin esimesel päeval koos Joar Thelega 320 km, aga kaks päeva hiljem tundsin, et suudaksin sõita veel pikema maa."

Seda Aukland tegigi, kui startis aprilli teise laupäeva hommikul kell kuus ja lõpetas suusatamise 41 tundi hiljem, pühapäeva hilisõhtul. Eelmisest kevadest kaasmaalase Henrik Sollie nimel olnud maailmarekordist (530 kilomeetrit) sai Aukland jagu pühapäeva hommikul.

"Suusatasime järjest umbes 30 km, siis tegime paar-kolm minutit pausi, et joogipudelid täita ja midagi süüa. Suusatasime järjest edasi, arvan, et meie kiirus oli pikka aega peaaegu 20 km tunnis," sõnas Aukland.

Norralase sõnul alustati katsumust normaalset toitu - näiteks pirukaid ja nuudlisuppi - süües, aga seejärel organismi nõudmised muutusid. "Paarikümne tunni järel tekib kehas imelik tunne ja söömine muutub raskeks. Siis läksime rohkem geelidele üle, jõime šokolaadipiima. Lõpuks olid geelid väga olulised, ka koola ja kummikommid, sest organism vajab suhkrut," tõdes norralane.

Kas Aukland suudaks läbida veel enam, näiteks tuhat kilomeetrit? "Arvan, et siis hakkaks tekkima probleeme ka jalalihastega. See oleks vist inimvõimete piir. 700 ja 1000 km vahel oleks võimalik, edasi tekiks raskusi. Samas näeme, kuidas läbitakse ultramaratone. Minu jaoks pole tähtis püstitada rekordeid, pigem katsetada, proovida, mis tunne on. Lisaks on oluline motiveerida teisi inimesi," sõnas ta.

Aukland möönas, et passi kirjutatud vanus ei ole enam eeliseks ja tõenäoliselt kolmandat Tartu maratoni võitjamedalit enam auhinnakappi lisandumas ei ole. Sellele vaatamata tahaks Norra suusalegend taas Eestis võistelda. "Loodan taas Tartu maratonil sõita, sest see oli minu lemmikvõistlus. Väga tore pikamaasõit. Looda kunagi taas Tartu maratoni stardis olla, aga võitmine läheb raskeks!"