Priinits: ma pole pikka aega näidanud sellist enesekindlat vehklemist
Eesti praegune parim meesepeevehkleja Sten Priinits osales eelmisel nädalavahetusel Madridis toimunud Tokyo olümpiamängude kvalifikatsiooniturniiril.
Euroopa vehklejate jaoks oli see viimane võimalus Tokyo pääse lunastada – olümpiakoha kindlustas aga vaid turniiri võitja, kelleks osutus tšehh Jakub Jurka. Priinits jõudis poolfinaali ning seega jäi temal Tokyo olümpiapääsmest puudu kaks võitu.
Priinits näitas turniiril kvaliteetset vehklemist. Tema sõnul õnnestus ettevalmistus koroonapandeemia kiuste hästi. Valmistuda tuli Eestis, välislaagritesse pääsemine oli keeruline nii piirangute tõttu kui ka seepärast, et mitmed riigid ei soovinud Priinitsat kui otsest konkurenti laagrisse võtta.
"Olingi värskem. Muidu olin pigem ületöötanud. Praegu seda tuhhi jätkus. Vaimselt oli värskus olemas ja füüsiliselt suutsin end ka suhteliselt normaalsesse konditsiooni viia," lausus Priinits Vikerraadiole.
Seda peegeldas juba alagrupiturniir. Neli võitu seal kohe. Turniir sujus algusest peale hästi? "Natuke oli õnne ka. Esimese ja teise matši võitsin otsustaval. Oleksin võinud täpselt samamoodi ka vastasele minna ja siis oleks võistlus kujunenud närvilisemaks."
"Vehklemises on paraku ülitähtis see, et esimese matši võidad - saad enesekindluse ja esimese pinge maha. Sain kohe neli võitu kätte, aga algrupi viimane matš ebaõnnestus täielikult. Tegime treeneriga kiire analüüsi, et vahet pole, mis on - ma ei tea, kas see oli kasulik või kahjulik. Minu võitja ja sai palju ebamugavama vastase kui mina."
Kaheksandikfinaalis alistas Priinits torgetega 15:6 valgevenelase Dzianis Paulouski ning võitis veerandfinaalis 15:12 Iisraeli esindajat Yuval Shalom Freilichit. Poolfinaalis jäi ta aga 12:15 alla rootslasele Jonathan Svenssonile. Sellega kadus ka võimalus olümpiale pääseda.
"Valgevenelase vastu olen varem vehelnud ühe korra, iisraellase vastu rohkem. Teadsin, mida mõlemalt oodata. Panime treeneriga kindla taktika, suutsin kohe edu võtta. Minu vehklemise juures ongi ülitähtis, et saaksin kohe ette ja saaksin oma tugevust ehk kontramängu kasutada. Kahjuks jäin poolfinaalis ise tagaajaja rolli ja matš kujuneski selliseks nagu ta läks."
"Oleme kõik asjad läbi rääkinud ja saan suurepäraselt aru, mis valesti läks," jätkas Priinits. "Energiavarud lõppesid otsa. Pidin matši alguses pikalt ootama, et saaks end üldse käima ja ärkaksin üles. Peale poolfinaali jõudmist oli pooletunnine auk. Jahtusin maha ja pidin hakkama end uuesti soojaks tegema. Oli raske end kohe käima saada poolfinaali matšis."
Turniir oli iseloomult selline, et maksis põhimõtteliselt ainult võit. Aga hinge oli pigem rahul ja pigem oli õnnestumine? "Veidi vaidleks vastu, aga samas mõne kohaga olen ka nõus. Ma pole pikka aega näidanud sellist enesekindlat vehklemist. Muidugi see viimane aasta on nagu ta on. Eestis pole viis-kuus kuud ühtegi võistlust. Võistluspraktika puudumine jätab kindlasti jälje, aga vaatamata sellele suutsin ennast hästi häälestada. Olengi sellise loomuga sportlane, et mul on vaja väga suurt eesmärki, mille nimel endal sajaprotsendiliselt jalad kõhu alt välja võtta."
Võistlusel osales 26 Euroopa epeevehklejat. Kui paljudel neist oli taseme mõttes reaalselt alust olümpiakohta loota? "Nagu me seal isekeskis nalja viskasime, et kindlasti võidab üllatusmees. Me ei tea seda kunagi ette. Meeste epee on eriti üllatusrohke ala. Nõudlejaid oli vähemalt kümme, kohal oligi umbes kümme maailma Top 50 venda. Kõik oleksid olnud võimelised võitma mind ja mina olnuks võimeline võitma kõiki. Paraku ongi selline spordiala. Ma ei ole otseselt kurb, et ei võitnud seda."
Võimalik, et Euroopa kvalifikatsiooniturniir oligi Priinitsa selle hooaja viimane võistlus, sest edasine kalender ei näi häid võimalusi pakkuvat. Olümpiale jõudnud sportlased valmistuvad muidugi Tokyo turniiriks. "Seal võistlusel saimegi teada, et juunis toimuma pidanud EM jäeti ära ja viiakse suure tõenäosusega sügisesse. Põhimõtteliselt võistlushooaeg ongi lõppenud. Ma ei tea, mis oma alaliit otsustab. Kas Eesti meistrivõistlused peetakse või mis üldse toimub? Mitte midagi ei ole teada."
Kas olukord on stabiilne või läks raskemaks, et olümpiale ei õnnestunud jõuda? Kuidas saad praegu üldse sporti teha? "Siiamaani omasin EOK C-kategooria toetust. Natuke kommiraha sain. Ega sellega ära ei ela. Peab midagi välja mõtlema."
Aga tahe on olemas, et edasi teha? "Kui ma teeksin seda ala raha pärast, siis ma ei oleks vehklejaks hakanud."
Toimetaja: Siim Boikov