125 aasta eest tõmmati joon alla esimesele nüüdisaegsele olümpiale
Täna ehk 15. aprillil 125 aastat tagasi kulmineerusid Ateenas esimesed kaasaegsed olümpiamängud, millest sai hiljem üks maailma suuremaid ja tuntumaid ettevõtmisi.
Antiikolümpia eeskujul ja Prantsusmaa aristokraadi Pierre de Coubertini eestvedamisel toimunud mängud kestsid kümme päeva ja võisteldi üheksal alal. Kavas olid kergejõustik, jalgrattasõit, vehklemine, sportvõimlemine, laskmine, ujumine, tennis, tõstmine ja maadlus.
241 sportlast (üksnes mehed) 14 riigist selgitasid isekeskis välja 43 distsipliinid parimad.
Kõige enam esikohti (11) võitis USA koondis, kellele järgnesid võõrustaja Kreeka (10) ja Saksamaa (6). Enim esikolmikukohti kokku kogus aga Kreeka (46), ameeriklastele jagunes neid 20 ja sakslastele 13.
Tagantjärele arvestatakse neid kuld-, hõbe- ja pronksmedalitena, aga tegelikult oli toona võitjatele määratud hõbemedal ning teiseks tulnud sportlastele vasest medal. Kolmanda koha omanikud auraha ei saanudki.
Mängude suurimaks kangelaseks kerkis esimese maratonijooksu võitnud kreeklane Spiridon Louis, kuid medalite arvult tituleerituimaks kujunes sakslasest võimleja Carl Schuhmann nelja esikohaga.
Ateena valiti esimesteks olümpiamängude korraldajaks antiikolümpia traditsiooni tõttu ning mitmete kaasaegsete arvates pidanuks ürituse toimumine üksnes kreeklaste korraldada jäämagi, aga ajalugu läks siiski teisiti ja neli aastat hiljem võisteldi juba Pariisis.
Toimetaja: Siim Boikov