Suusaorienteerujad sihivad taliolümpiat

Eesti on viimastel aastatel korraldanud mitmeid rahvusvahelisi orienteerumise tippvõistlusi. Konkurents võistluste korraldamisele on korralik ja rahvusvahelise alaliidu president Leho Haldna ei ole maha matnud ka mõtet, et orienteerumine võiks tulevikus saada olümpiaalaks.

Eesti orienteerumiskogukond paistab maailmas oma aktiivsuse ja professionaalsusega silma. Rahvusvahelisi tippvõistlusi korraldatakse Eestis regulaarselt.

Veel enam, aastast 2016 täidab rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni presidendi ametit eestlane Leho Haldna. Käärikul lõppenud suusaorienteerumise MM oli näide sellest, kuidas Eesti ei karda keerulises olukorras vajadusel vastutust võtta.

"Ma olin täiesti kindel, et Eesti teeb selle võistluse väga heal tasemel ära. Lihtsalt tekkis selline probleem, et meil järgmiseks aastaks oli korraldaja juba mitu aastat tagasi olemas," lausus Haldna ETV-le.

"Aga just selleks aastaks oleks tekkinud probleem, et MM jääb lihtsalt selle tõttu pidamata, et just aastaks 2021 ei ole korraldajat. Ja see ei olnud üldse seotud koroona ega mingite muude asjadega. See oli juba mitu aastat tagasi selline seis kahjuks."

Käärikul toimunud suusaorienteerumise maailmameistrivõistlustel oli kohal 17 koondist. Aga kui palju on neid riike, mis orienteerumise suurvõistlusi korraldada suudavad? "Ütleme viis kuni kümme riiki olenevalt nüüd spordialast. Meil on neli erinevat ala, mis rahvusvahelise orienteerumisliidu katuse all on."

"Kümmekond riiki on reaalsed, kes suudavad korraldada. Erineval tasemel. Ja tihti me peame rahvusvahelise alaliidu poolt andma neile ka sellist tehnilist abi, et nad suudaksid korraldada," vastas Haldna.

"Aastaid tagasi oli maailmameistrivõistlustele ikkagi kaks kuni neli kandidaati. Hiljuti oli ka kaks-kolm kandidaati, aga uus lähenemine on see, et me proovime võistlused siis aastate peale ette nende kandidaatide vahel ära jagada."

Suusaorienteerujate unistus on mõistagi see, et ala jõuaks kunagi ka taliolümpiale. Leho Haldna sõnul teeb rahvusvaheline alaliit eesmärgi suunas tööd. "Meie visioon on, et me peaks pääsema taliolümpiale. Rahvusvaheline alaliit teeb selles suunas pidevalt tööd."

"See on nagu mäng ilma reegliteta. Rahvusvaheline olümpiakomitee ei ole kehtestanud mingeid selgeid reegleid, kuidas uued alad peaks olümpiale saama ja selline vihje on täna antud, et see käib läbi korraldava maa."

"Ma ise olen kohtunud Hiina olümpiakomiteega ja hiinlased tegelikult oleks võtnud tõsiselt arutluse alla orienteerumise järgmiseks aastaks Pekingi olümpiale," ütles ta. "Hiinlaste suhtumine oli positiivne, aga rahvusvaheline olümpiakomitee võttis vastu otsuse, et Pekingis ei ole üldse uusi spordialasid."

Suusaorienteerumises on MM-i peetud 1975. ja jooksuorienteerumises juba 1966. aastast.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: