Johannes Vedru: väike, aga suure sisuga ohverdus Eesti spordi heaks

{{1612603260000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Fellin Fuuriad võõrustamas Everest-Grizzlyze naiskonda. Naiste jäähoki meistriliiga kohtumiseks Viljandi jäähall kõlbab, kas siis mehed on naistest pirtsakamad? Autor/allikas: Foto: SCANPIX/Sakala/Elmo Riig

Eeskätt entusiastide vabatahtliku töö ja suurte südamete abil on väikesel Viljandil oma jäähall. Justnimelt hall, sest algselt vaid katusega kaitstud väljakule ehitati umbes viis aastat tagasi ümber ka plekist seinad. Ometi pole selles jäähallis peetud ühtegi Eesti meeste kõrgliigamängu, kirjutab ERR-i sporditoimetaja Johannes Vedru.

Jääalad on tänu Eesti mõistes suhteliselt korralikele tingimustele Viljandis populaarsust juurde võitnud. Igapäevaselt teevad hallis trenni kohaliku hokiklubi võistkonnad ning iluuisutajad. Aga näiteks linnarahvale pakutakse traditsiooniks saanud jäädiskosid.

Jää kvaliteedi üle pole põhjust kurta. Oma jäämasin on viljandlastel olemas, väljaku mõõtmed vastavad reeglitele. Tabloo, pingid, mõningad tuled ja viled. Kitsaskohaks on riietusruumide olukord, sest korralikku kabiini saab pakkuda küll ühele, kuid mitte kahele võistkonnale.

Seega, Viljandis on olemas Eesti mõistes täiesti arvestataval tasemel infrastruktuur. Ning paistab, et ka jääaladest huvitatud publik. Näiteks jäähoki puhul mitte veel päris oma meeste kõrgliiga meeskonda, kuid mitu gruppi noori hokipoisse.

Ometi pole selles jäähallis peetud ühtegi meeste jäähoki Eesti meistrivõistluste kõrgliigamängu. Aastaid tagasi, siis kui ehitisel isegi seinu ümber polnud, toimusid mõned kohtumised noortekoondise ja meistriliiga meeskondade vahel. Kuid need meistrivõistluste arvestusse ei läinud.

Nüüd räägivad viljandlased, et kasvõi ühe meistriliiga (Coolbet hokiliiga) kohtumise Viljandisse toomist on aastate jooksul (!) korduvalt teemana tõstatatud, kuid vastu on meie klubid. Kahe meeskonna peale ei tule üks riietusruum kõne alla, tingimused pole päriselt võrreldavad näiteks Tallinna või Tartu jäähallide võimalustega.

Eesti kõrgliigakohtumiste viimine väiksematesse paikadesse, nendes paikades elavate ja seal trenni tegevate laste silmade ette, on väärtuslik ja vajalik. Isegi siis, kui aeg-ajalt tähendab see klubidele mõningast ebamugavust (näiteks tavapärasest erinev väljak, teatud piletitulust loobumine või ajutise riietusruumi kasutamine). Naiste jäähoki meistriliiga kohtumiseks Viljandi jäähall ju kõlbab! Kas siis mehed on naistest pirtsakamad?

Teadagi, ala populariseerimine väljaspool harjumuspäraseid mängupaiku pole maailma kontekstis midagi ebatavalist. Jalgpalliklubid käivad (olgu, suure raha eest) oma brändi Aasias ja Põhja-Ameerikas tugevdamas. Helsingi Jokerite jäähokimeeskond tõi KHL-i Tallinnasse jne.

Mäletan ise väga selgelt, kui noore poisina külastasin Tartus esimest korda meeste jalgpalli meistriliiga mängu. Tartu pole ju väike linn, kuid enne JK Merkuuri tõusmist kõrgliigasse (aastal 2004) meie linnas Eesti tipud mõnda aega ei käinud. Toonane mälu- ja emotsioonipilt sellest, kuidas väike poiss Tallinna Flora pallureid (sealhulgas Raio Piirojat) Tamme kunstmurustaadionil oma silmaga nägi, ei tuhmu vist kunagi. Suur jalgpall, suur sport meie hoovi peal!

Oma spordiala populaarsuse tõstmine, inspiratsiooni pakkumine ja spordist millegi suurema tegemine võiks Eestis olla iga meistriliigaklubi eesmärk. Igal spordialal. Väikesed ohverdused väikeste inimeste hinge jõudmise nimel pole selle eest kõrge hind, mida maksta.

NB! Uuendatud 7. veebruari hommikul:

Artikli autor tänab loo avaldamisele järgnenud tagasiside eest! 

Nii selgus, et Eesti noortekoondis mängis Viljandi jäähallis meistriliiga klubiga viimati hooajal 2016/2017 (ajal, mil hallil olid juba plekkseinad).

Vastupidiselt artiklis kirjutatule toimus mäng Coolbet Hokiliiga raames. Tõsi küll, vastamisi polnud kaks meeste meistriliiga klubi. Noortekoondis võõrustas Viljandi jäähallis HC Tallinnat (Tallinn võitis mäng tulemusega 10:5).

Klubide soov oma kodukohtumisi Viljandis mitte pidada võib olla seotud ka formaadimuutusega - viimastel hooaegadel (alates 2018/2019) on meister selgitatud põhiturniiriga, play-offe pole peetud.

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: