Uisualad tõstavad Viljandis pead ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: www.viljandiuisutajad.ee

Viljandi jäähall muutub aasta-aastalt populaarsemaks. See pakub rõõmu üha enamatele jäähokimängijatele ja iluuisutajatele. Ehitustöid tuleb aga edaspidigi jätkata ja vaid kohalike jõududega on see keeruline.

Viljandi jäähallile pandi nurgakivi aastal 2006. Kõigepealt sai valmis jääväljak, millel oli küll katus, aga mitte seinu. Kulus pea kümme aastat, kuni ettevõtlike inimeste paljuski vabatahtliku tegevuse kaudu hoonele plekkseinad paigaldati.

See muudatus mõjutas jää kasutamise võimalusi kõvasti. Aastatel, kui seinu polnud, sai jääväljakut sportimiseks kasutada umbes kolm kuud. Praeguseks on hooaeg pikenenud umbes kuuele kuule.

Siiski pole Viljandi jäähall kaugeltki valmis. Kohalikud inimesed unistavad sellest, et halli saaks aastaringselt kasutada. Praegu pole see majanduslikult võimalik ning suvekuudel ei leidu väikses linnas ka piisavalt palju uisutamishuvilisi.

Viljandi Hokiklubi juhatuse liige ja jäähalli vabatahtlik Timo Tints oli 2014. ja 2015. aastal aset leidnud seinte paigaldamise aktsiooni eestvedaja. 2016. aastal pälvis Tints oma suure töö eest Eesti aasta spordihinge tunnustuse.

Millised peaksid olema järgmised sammud Viljandi jäähalli arendamisel? "Suures perspektiivis, mis nõuab juba rohkem raha, oleks vaja hall ära soojustada, korralik ventilatsioonisüsteem ja siis me saaks võib-olla rääkida aastaringsest hallist," vastas Tints Vikerraadiole.

"Olukord on juba päris hea, isegi jääaegadele on korralik konkurents. Aga kasvuruumi on alati ja võib-olla tänu sellele, et asi suureks läheb, annab kuskilt tõuget, et edasi minna."

"Kuigi me oleme siin olnud pildis erinevat pidi, siis on ikka inimesi, kes ei tea, et Viljandis on jäähall, mis on imelik. Nii et kuidagi võiksime jõuda veel rohkemate inimesteni," jätkas Tints.

Iluuisutamistreener Eve Elken asus Viljandis treeninguid juhendama 2014. aastal. Kohalikku iluuisutamist tuli ta üles ehitama sisuliselt nullist. Juriidilises mõttes on rühmade näol tegemist Tartu Uisukooli Viljandi osakonnaga.

Praeguseks on jõutud 20-30 võistleva iluuisutajani. Treener sõnab, et kui väljas on ilm talvine, tekib lastel trennide vastu suurem huvi.

"Iluuisutamise vaatevinklist saan öelda, et oleme alguse kümnest lapsest kasvanud 50 lapseni. Minu meelest on see Viljandi kontekstis väga suur tõus," lausus ta. "Huvi on kogu aeg. Kas või täna helistati, et uued lapsed tahavad tulla. Kuna Viljandis on järveuisutamine väga populaarne - meil on järvemaraton -, siis see aitab jäähalli arengule ka kaasa."

Naised juba meistriliigas, meestel läheb veel aega

Võistlushokit mängiti järveäärses Viljandi linnas juba enne Teist maailmasõda. Tänane Viljandi Hokiklubi, mille juhatusse kuulub ka Tints, rajati koos jäähalliga aastal 2006. Klubil on olemas järelkasv. Kuid kas omatakse ambitsiooni ka meeste kõrgliigas mängimisest?

"See oleks kindlasti tulevikuplaan," vastas ta. "Selle vastu on tuntud huvi ka väljaspoolt ehk saame rääkida mingisugustest sponsoritest. Aga meistriliiga tulevased mängijad peavad tulema lastepuntidest. Sinna läheb natuke aega, ma arvan, et ikkagi kümmekond aastat. Töö selle nimel käib ja isegi, kui ei tule tervet tiimi, vaid paar noort talenti, kes pääsevad meistriliigasse muu tiimi koosseisus, siis see on ise suure töövõit."

Kas selles klubis on treeneritöö vabatahtlik või saab ka tasu? "Suures osas on vabatahtlik töö. Minimaalsed privileegid on kõigil. Aga inimestel, kes seda teevad, on suur süda. Kui kasvame suuremaks, siis kindlasti leitakse moodused, et seda ka tasustada. See ei ole nende põhitöö, kuigi vaadates trennide arvu, siis võiks seda nimetada ka poole kohaga tööks."

Viljandi jäähallis pole peetud ametlikke meeste meistriliiga kohtumisi peetud. Eesti noortekoondis on seal meistriliiga klubidega siiski vastamisi läinud. Kuna linnas jäähoki fänne ilmselgelt leidub, siis poleks ju patt aeg-ajalt mõni kõrgliigakohtumine just seal maha pidada. Eriti, kuna jäähoki-alane geograafia Eestis just liiga lai pole.

Timo Tints ütleb, et meeste tipphoki Viljandisse toomiseks oleks ilmselt vaja jäähalli tingimusi veidi parandada. Näiteks peaks kasutamiseks olema teinegi riietusruum. "Platsi kvaliteeti vaadates on mõõtmed õiged, jää on korralik. Tehnika, millega platsi hooldada, on olemas ja inimesed ka."

"Ma olen aastaid käinud, et äkki saab ühe mängu, aga palju on kinni selles, et tiimid ise ei taha tulla. Tallinnas Pantrid ja Eesti sugemetega võistkonnad - nemad on valmis tulema, aga teistega on natuke probleemne. Sellest on kahju, aga arvan, et kunagi nad murduvad ja tulevad ikka."

Naiste jäähokis on Viljandi ennast Eestis juba veidi kaardile mänginud. Naiskond HK Fuuriad kuulub meistriliigasse. Jääsporti armastavad inimesed on mitmekülgsed ja nii lööb iluuisutamistreener Eve Elken kaasa ka Viljandi linna jäähokinaiskonnas. Fuuriate populaarsus on Elkeni jaoks meeldiv üllatus.

"See on väga suur üllatus! See on väga huvitav ja imelik, et kui meie alustasime naiste jäähokit - see algas meil tegelikult sellest, et Timo ja Meelis, kaks hokihunti tulid ja pistsid meile peale iluuisutrenni kepid pihku, litrid mängu, väiksed väravad ka ja me ise nimetasime seda iluhokiks."

"Siis mõtlesime, et oot-oot, miks me seda niimoodi teeme? Äkki leiaks mõned naised veel, võtaks varustuse, paneks hokiuisud jalga. Niimoodi ta läks," meenutab Elken. "Et me oleme nelja aastaga kasvanud nii suureks, et osaleme juba kolmandat aastat meistrikatel, et meil on nimekirjas 25+ inimest ja veel on noori ootel. See on tõsine üllatus."

Kui räägime veelkord jäähallist, siis üle-eestiline koostöö on ehitusnõu ja teadmiste jagamisel mõningal määral olemas. Näiteks Pärnusse plaanitava jäävaljaku rajajad küsisid teiste hulgas nõu ka viljandlastelt. Eve Elken leiab, et riiklikult võiks jäähallide ehitust rohkem prioriteediks võtta ja toetada.

"Kõik algab korralikust baasist. Kui keegi tuleks appi ja aitaks baasi kobedamaks ehitada. Kogukond, tegijad, lapsed, suured mehed-naised - siin on kõik olemas, kes soovivad uisutada, potentsiaal on suur, meie jõuluaegsed jääetendused ja meie laupäevased jäädiskod on meeletult populaarsed ja meeldivad inimestele. Seda me kindlasti kavatseme jätkata."

"Aga meil on kusagilt abi vaja," tõdeb ta. "Me päris oma jõududega seda jäähalli valmis ei ehita. Kohalike omavalitsuste taskud jäävad väikesteks. Sihtida tuleks veel kõrgemale. Loodan, et jääme kellelegi silma või kõrva, et tuldaks appi - see on mu kõige suurem soov."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: