Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Siim Boikov: Kurb, kui tilk tõrva rikub meepoti

Mäsu Levadia fännide ja turvameeste vahel
Mäsu Levadia fännide ja turvameeste vahel Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Laupäeval alanud Eesti jalgpallimeistrivõistluste avavooru keskne mäng Nõmme Kalju ja Tallinna Levadia vahel ei pakkunud väljakul toimuva poolest palju, kuid sellevõrra aktiivsemad oldi platsi kõrval ehk tribüünidel.

Nagu võib lugeda mängu inspektori raportist ja kohalviibijad oma silma ja kõrvaga ka tunnistada said, vehkisid Levadia poolehoidjad keelatud pürotehnikaga ning "tervitasid" meistriliigas debüteerinud Kalju mustanahalist pallurit ahvihäälitsustega.

Tegelikult pole see juhtum Eesti jalgpalliloos ainus. Kolm ja pool aastat tagasi karistati samalaadse intsidendi eest FC Florat ja näiteks natsižesti võib kuulsa jalgpallijobu Konstantin Nahki kõrval seostada ka mõningate fännidega, kes teinekord staadionil täiesti avalikult kätt vibutavad.

Ma ei kavatse asuda diskuteerima, kas rassism on halb või mitte – sel teemal on aastasadu arutlenud paljud minust sel teemal pädevamad inimesed. Küll aga olen kindel ühes – spordiareen on oma maailmavaate jõuliseks demonstreerimiseks vale koht!

Sa võid kirglikult vihata musti või valgeid, kristlasi või moslemeid, keskerakondlasi või reformikaid, homosid või heteroid, lihasööjaid või taimetoitlasi. Või kõiki neid korraga. Või vaheldumisi üksteise järel. Ainuke asi – sina ei pea mitte seda avalikus kohas valimatute vahenditega kuulutama.

Jalgpallistaadion on avalik koht. Seal on koos palju inimesi, kes tegelikult võivad omavahel üsnagi palju erineda, kuid keda kindlasti ühendab üks – huvi mängu vastu. Seega keskendugem parem sellele, praegusel juhul siis vuti olemuslikele võludele.

Kedagi ei tooda staadionile sunniviisil ja keegi ei tohiks sinna ilmuda ka millegi muu pärast. Ja kui tulebki, siis on ta vales kohas. Sportlasele õpetatakse ikka lihtsaid tõdesid: usu endasse, aga austa vastast – siis tuleb ka edu.

Nii võiks ka eeskujulik, s.t oma meeskonda parimal moel aidata sooviv fänn mõelda: toeta omasid, aga austa vastast. Ei mina usu, et ahvihäälitsus või kas või must poksikinnas käes "black power" kisendamine ühelegi pallurile uut indu annab.

See ei tähenda, et pealtvaataja peaks istuma hiirvaikselt ja olema poliitkorrektsuse etalon. Vaimukad hüüded ja lõbusad laulud sobiksid kui pall Tarmo Kingi vasakule jalale. Aga eks see piiri tunnetamine ongi keeruline ja rohkem lastetoa küsimus.

Ja kui leidub mõni "vutihuviline", kes minuga nõus ei ole ja arvab, et paar lõiku eespool mainitud tegevusteta jalgpallile kaasa elamine ikka teps mitte see õige asi pole, siis tuleb tal vahtida kodus teleri ees. Seal võib siis tugitoolis möirata, üht kätt lambikupli poole sirutada ja teisega tõrvikut hoida, kuni kohustusliku suitsuanduri sireen liigse pröökamise endasse matab.

Ma ei usu ka, et Eesti jalgpall tervikuna võiks rahutusi tekitavaid pealtvaatajaid taga nutta. Kalju - Levadia mängul oli kehvast suusailmast hoolimata 293 inimest, mis meie kontekstis polegi nii vähe. Ja kui neid on näiteks 275, mis siis?

Ei tahaks tuua liiga jõulist paralleeli väikese publikuhulga ja väljakutsuvalt käituvate fännide vahel, kuid usun, et teatav mõju sellel on. Sest inimestega rääkides ja nende arvamusi lugedes kuulen ikka positiivseid emotsioone koondisemängude kohta. Kahjuks hoopis vähem aga klubidevaheliste kohtumiste kohta ja mängijate kehvem kvaliteet pole siin ainus põhjus.

Ega telerist tippjalgpalli vaatama harjunud huvilist ikka väga kohale ei tõmba, kui staadionil ootab teda ksenofoobne meeleolu ja reguleerimata pürotehnika kasutamine. Veel vähem tuleb tahtmine ka pere – abikaasa, lapsed ja vanaema – kaasa võtta.

Eesti jalgpalliliiga turundamises aga tundub just peredele rõhumine mõne näitaja poolest üsna perspektiivne: jalgpallist saavad emotsiooni nii mehed kui ka naised, täiskasvanud kui ka lapsed; mängud toimuvad nädalavahetustel ja päevastel aegadel; suurema osa hooajast ka heades või vähemalt vastuvõetavates ilmaoludes; vutt on eelmise aasta edu järel prestiižikam kui kunagi varem. Kurb, kui tilk tõrva rikub meepoti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: