Kehalise kasvatuse õpetajad: Ka tänapäeval on sportlikke lapsi ({{commentsTotal}})

Sportivad lapsed
Sportivad lapsed Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Seoses sel nädalal toimuva haridustöötajate streigiga otsustas ERR-i spordiportaal uurida, mida kujutab endast kehalise kasvatuse õpetaja amet. Proovime aimu saada, millega tuleb õpetajal päevast-päeva kokku puutuda ning uurime, kas on tõde ka levinud arvamus, et uue ajastu lapsed on vähem sportlikumad, kui näiteks nende enda vanemad kooliajal seda olid.

Enne õpetajatega rääkimist olin loo kirjutajana üsnagi veendunud, et tulemiks saab olema negatiivse alatooniga jutt, kuid õnneks osutus minu pessimism ennatlikuks. Tuleb välja, et vähemalt nendes kahes Tallinna kesklinna koolis, kus õpetajatega rääkisin, on sport au sees.

Juba üle 30-ne aasta Tallinna Ühisgümnaasiumis sporditarkust jaganud Avo Mae, kinnitas, et tema isegi imestab, et nende koolis on õpilaste sportimistahe säilinud läbi nende aastate. "Küll on teisi väljundeid rohkem, kui 20 aastat tagasi ning sport pole laste jaoks ainus meelelahutus," vihjas Mae tänapäeval populaarsetele tegevustele nagu arvuti taga istumine ja supermarketites oma aja viitmine. "Üldiselt on aga ikka olnud sportlikke ja vähem sportlikke õpilasi."

Huvi säilimise paneb Mae ka selle arvele, et aastatega on koolis pidevalt sportimistingimused paranenud. "Kui tänapäeva lapsed peaks sportima aastatetagustes tingimustes, siis keelduks enamus tunnis osalemast," arvas Mae.

Positiivselt on meelestatud ka Vanalinna Hariduskolleegiumis tunde andev noorema generatsiooni kehalise kasvatuse õpetaja Alari Põllu. "Meie koolis polnud varem sport nii populaarne, aga nüüd on järjepidevalt tööd tehtud ja oleme saavutanud õhkkonna, kus algklassides tehakse väga meelsasti sporti." Põllu arvates ongi väga tähtis tehtava töö efektiivsus, sest esimesse klassi tulevad lapsed on aasta-aastalt üpriski võrdsed ja sportlik tase suureneb ikka koolieas.

Samas on Põllu sõnul selgeid märke selles suunas, et põhikooli ja gümnaasiumi tasemel jääb sport noortel järjest rohkem tahaplaanile ja tekivad muud huvid.

"Algklassides mitte keegi ei taha kehalise tunnist puududa. Põhikoolis tekivad sportlikud eelistused - tahetakse teha seda, mis neile meeldib. Keskkoolis pigem õpilased mõtlevad, et kehalist kasvatust poleks üldse vaja," sõnas Põllu.

Tallinna Ühisgümnaasiumis tüdrukutele sporditunde andev Maia Looskari aga leiab, et tüdrukute kehaline aktiivsus võiks olla suurem. "Teatud seltskond tahab ja teatud seltskond mitte," leiab Looskari ning lisab, et eriti oluline on siinkohal lapsevanemate toetus. Kui kodus soodustatakse spordi tegemist, siis reeglina tunneb õpilane kehalise kasvatuse tundidest mõnu ja läheb lisaks veel ka treeningule.

Looskari sõnul jääb tunnis selgelt silma, et tütarlastel on probleeme jõu ja vastupidavusega ning kooliväliselt treeningutel osalevate tüdrukute võimed on silmnähtavalt paremad nendest, kes lisaks spordiga rohkem ei tegele.

Alari Põllu arvates on tema kogemuse järgi poistel suurim probleem osavust ja head koordinatsiooni nõudvate harjutustega. "See on kohe näha, et lapsed ei ole saanud liigutada ja asju, mis nõuavad osavust, on neile raske õpetada."

Veel on Põllu arvates lapsed vaimselt nõrgemaks muutunud - tahetakse kohe ja pidevalt kiitust ja tunnustust. Kui seda ei saada, siis hakatakse kehalisest eemale hoidma. Samuti võib sporditund kiirelt muutuda ebameeldivaks juhul, kui harjutused kohe esimeste kordadega välja ei pruugi tulema.

Sama meelt on ka Avo Mae, kelle meelest on olukord keeruline siis, kui klassis on väga erineva sporditaustaga õpilased. Näiteks Eesti tipptasemel noorsportlane peab palli mängima vähem sportliku klassikaaslase vastu. See pole kummalegi huvitav ja tund võib muutuda spordile antireklaamiks. Samas õige suunamise korral võivad mõlemad saada ka positiivse emotsiooni, kus üks õpib midagi juurde ja teine saab ehk oma esimese treenerikogemuse. Klassikaaslase õpetussõnad mõjuvad mõnikord ka õpetaja nõudmistest rohkem.

Mae sõnul on veel väga tähtis, millised on klassi liidrid. Kui liidrid on spordipoisid, siis tulevad teised nendega tahest-tahtmata kaasa, sest eneseuhkus ei luba lihtsalt kehvem olla.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et olukord laste füüsilise võimekusega pole õpetajate arvates sugugi halb ning sport on koolides endiselt aukohal. Loodame, et kõikidel õpetajatel jätkub kindlat meelt ja tahtmist lastele sporditarkust jagada, sest töö kehalise kasvatuse tunnis on üheks eelduseks sellele, et õpilane hakkab spordi vastu huvi tundma ja läheb lisaks ka treeningule.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: