Rahvusvahelisse testibaasi kuulub 16 Eesti eliitsportlast ja kokku on riigis teravdatud jälgimise all umbes 70 sportlast, kelle uksele võib igal hetkel koputada testija võistlusvälise dopinguproovi võtmiseks.

"Kui eelmine aasta oli ebaõnnestunud teste - sportlast polnud kas kodus või unustas ta testimise ära - kakskümmend kaks, siis sel aastal oli ebaõnnestunud teste ainult üheksa," rääkis ERR-ile Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe.

Kui mullu võtsid Eesti Antidopingu testijad siin 581 dopinguproovi, siis tänavu võeti kokku 338 proovi. Pandeemia tõttu vähenes 85 protsendi võrra välissportlaste testimine, sest suurem osa rahvusvahelisi jõuproove jäi ära. Testitavate Eesti sportlaste osakaal aga suurt ei muutunud. Siin testiti mullu 272 ja tänavu 258 Eesti sportlast, kes esindavad 30 erinevat spordiala.

"Kui võtta eraldi Eesti sportlased, siis spordialade arv tänavu suurenes ja sportlaste endiga tehtud testide arvu vähenemine oli marginaalne, viis protsenti," lisas Vallimäe.

Uuel aastal jõustub WADA uus koodeks, mis lihtsustab keelatud isikutega koostööd tegevatele treeneritele ja sportlastele karistuse määramist. Mati Alaveriga suhelnud Aivar Rehemaa pääses tänavu süüst, sest WADA või Eesti Antidoping polnud teda eelnevalt kirjalikult teavitanud, et Alaverilt abi palumine pole lubatud.

"Kui nüüd minna kurioosumisse, siis selle loogika järgi ju Mati Alaver võiks avada simultaani. Anda ühekordseid individuaalseid konsultatsioone, mille järel siis igaühele tehakse kirjalik hoiatus, et sa teed keelatud inimesega koostööd ja siis alles tekib see koosseis," selgitas Vallimäe. "Juba selles olukorras on kurioosust nii palju, et WADA on sellest aru saanud. Uuest aastast piisab sellest, kui tõendada, et sportlane teadis ja pidi teadma, et ta teeb keelatud isikuga koostööd, pole enam sellist formaalset paberiliigutamist."

Eesti suusatajatega seotud Seefeldi dopinguskandaali puhul võinuks Vallimäe sõnul teha uuringuid taustapersonaliga, kellega Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) uurijad ja GSI ehk rahvusvahelise spordi uurijad (Global Sports Investigations) otsustasid lõpuks mitte tegeleda.

"Teati päris palju ja päris põhjalikult. See, et võeti orbiidile mõned üksikud - täna on meil teada, et tugipersonalist ainult on Alaver ja Andrus Veerpalu, et teisi pole puudutud - ega see ei tähenda seda, et infot ei olem vaid seda, et ju siis ei peetud vajalikuks," rääkis Vallimäe.

"Eesti poolt vaadatuna on mõnes mõttes kahju, sest uurimine oli kõik FIS-i ja kaasnevate politseijõudude käes, et meie endi ehk järgnevate taustapersonali uuringud jäid Eestis toimumata. Tagantjärgi tark olles oleks ju võinud sellega tegeleda. Nüüd on juba aeg nii kaugel, et tuleb jälle õppetunniks lugeda."