Soome suusatähed prognoosivad alale kurba tulevikku

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sami Jauhojärvi Autor/allikas: SCANPIX/AFP

Murdmaasuusatajate arv on Soomes viimase 15 aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud ja ala tippude sõnul on prognoos äärmiselt murettekitav.

Päevaleht Ilta-Sanomat kirjutab, et kui 2005. aastal lunastas võistluslitsentsi 8522 alla 18-aastast murdmaasuusatajat, on arv lõppevaks aastaks kahanenud kõigest 3466-le. Viimase viie aasta jooksul on litsentsiomanike arv kahanenud 40 protsendi võrra.

Noorte vähenenud huvi on konkreetselt näha kuulsa Jyväskylä Hõbekompassi suusavõistluse pealt. 2005. aastal lõpetas 13-aastaste vanuseklassis võistluse 119 poissi (teise koha sai praegune suusatipp Iivo Niskanen) ja 111 tüdrukut, mullu olid numbrid vastavalt 77 ja 67.

"Tippsuusatamise jätkusuutlikkust silmas pidades on olukord äärmiselt murettekitav," rääkis ajalehele kuuekordne olümpiapronks Harri Kirvesniemi. "On selge, et järjest vähem talente leiab tee suusatamise juurde."

Ühe murena toob Ilta-Sanomat välja selle, et reeglina on koondised koosnenud Lõuna-Soomest pärit suusatajatest, kuid kliimamuutus on endaga toonud kaasa järjest kehvemad talved.

"Soome suusatajate arv on jäänud üha vähemaks," rääkis Norra päevalehele Dagbladet Sotši olümpiavõitja Sami Jauhojärvi. "Meil on viimastel aastatel olnud mitu kehva talve ja see tähendab, et lapsed valivad lumel olemise asemel mõne teise spordiala. Lapimaal on talvel jätkuvalt palju lund, aga seal ei ela enam palju inimesi."

Veel on üheks suureks põhjuseks suusatamisega kaasnevad kulutused. "Minu vanemad panustasid kogu oma sissetuleku minu ja mu vanema venna hobisse. Näiteks olid meil naabritest alati kehvemad autod, kuid see oli seda väärt, sest saime suuski osta," meenutas kaheksa hooaega MK-sarjas sõitnud Ristomatti Hakola.

"Paljudel suusaklubidel ei olegi võimalik murdmaatreenereid ning abipersonali palgata. Seepärast valivad vanemad alad, kus nende lapsed saavad professionaalseid trenne," kommenteeris Jauhojärvi Dagbladetis ja tõi näitena jalgpalli ning jäähoki.

"Mida kaugemale tulevikku vaadata, seda lootusetum olukord tundub," kirjutas Ilta-Sanomati spordiajakirjanik Tatu Myllykoski päevakommentaaris. "Praegu mõjutab suusahuviliste vähenemine küll peamiselt profisporti, aga praeguses kliimaolukorras järjest rohkem ka neid, kes suusatavad lihtsalt tervise jaoks."

"Murdmaasuusatamine on Soome kultuuripärandi tähtsaks osaks ja oleks äärmiselt kurb, kui see kaoks kaardilt täielikult. On tõsi, et kõik - kaasa arvatud suusatamine - sureb. Aga loodetavasti saab see ala väärikalt videvikku sõita, mitte ei tapeta kuklalasuga. Vältimatut saab ja peab aeglustama," lõpetas Myllykoski.

Vaatamata keerulisele väljavaatele jääb Kirvesniemi siiski optimistlikuks. "Meil ei ole sama värbamissüsteem nagu Norras ja Venemaal. See on täielik loterii. Samas peame meeles pidama, et maailma tipus on mitu riiki - nagu Prantsusmaa ja Itaalia - kus alaga tegelejate arv pole väga suur. Kui nii väikese grupiga on võimalik head tööd teha, tulevad ka sealt tipud. Ainüksi osalejate arv ei näita midagi. Kodustel suusaradadel ringi käies on näha, et suusatamine ei ole surnud. Meil on veel tulevikku."

Toimetaja: Anders Nõmm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: