Eesti aerutajad on mures. Viimasel rahvusvahelisel aerutamisföderatsiooni kongressil kaks aastat tagasi otsustati uue huvitava alana aerutamise ridadesse võtta ekstreemslaalom. Kuna rahvusvaheline alaliit tahab uut ala ka võimalikult palju pildis hoida, on neil küpsenud plaan ekstreemslaalomiga kohe ka olümpiale minna, juba nelja aasta pärast Pariisis. Kuna rahvusvaheline olümpiakomitee medalikohti alale aga juurde anda ei taha, peavad need tulema mõne teise aerutamisdistsipliini arvelt. Aerutajad tõstsid mässu.

"Väga paljude rahvusvaheliste alaliitude poolt saadeti kiri välja ja ka sportlaste poolt, et nad ei ole nõus sellega, et juba kolme aasta pärast toimuval Pariisi olümpial tuleb esktreemslaalom sisse. Väga paljud riigid, alaliidud on alustanud oma sportlaste ettevalmistamist Pariisi olümpiamängudeks ja kui nüüd mingisugust distantsi või medaliala ei ole enam sellel alal, siis sellest kaotatakse väga palju," selgitas Eesti aerutamisföderatsiooni peasekretär Kristo Sepp ERR-ile.

Ka Eesti alaliit kirjutas alla. Sotsiaalmeedias leviva, Saksa koondise algatatud petitsiooniga on liitunud 5000 rajaaerutajat üle maailma. Nende seas ka Joosep Karlson.

"Ma olen kahe käega poolt, et uued alad tulevad olümpiale, ma tõstaksin ka kolmanda käe, kui see ala oleks seotud aerutamisega. Aga millega ma ei saa üldse nõus olla, on see, et need lisad tulevad praegu olümpiakavva tulevate alade arvelt. Sisuliselt tähendab see sportlastele seda, et selle aasta detsembrikuus võime me teada saada, et need on viimased olümpiamängud, mille poole meil on võimalik püüelda. Näiteks see ei ole hetkel kindel, kas 2024. aasta olümpial on näiteks minu distants, 1000 m ühekanuu või Kaspari (Kaspar Sula - toim.) distants ühesüsta 200 meetrit alles," kommenteeris kanuuaerutaja Joosep Karlson.

Veel ei ole teada, mis alasid kirves ähvardab, kuid välja on pakutud, et rajaaerutamises jääks nii meestele kui naistele alles kaks distsipliini. Kui noored aerutajad tahaksid hakata kiiresti ekstreemslaalomiga tegelema, kas seda üldse kuskil Eestis teha saab?

"Slaalomit on Eestis siiani harrastatud omal käel, aga nüüd uuest kevadest on valmimas Sindis uus kärestikuslaalomi keskus, kuhu on plaanitud esimene suurem võistlus jaanipäevaks, Nordic Cup, tänu sellele kindlasti hakkab ka slaalom Eestis rohkem arenema," kommenteeris Kristo Sepp.

Ekstreemslaalomit saaks siis samuti Sindis teha. Karlsonile on sellest aga vähe kasu. Mis tundega ta iga päev trenni edasi teeb?

"Praegu ma ootan selle otsuse ära, vaatame mis saab. Hetkel on siht Tokyo ja pärast seda saab alles hakata tegema Pariisi plaane," vastas Karlson.