Sada aastat tagasi sündis Saksamaa esimene suur vutitäht
Laupäeval möödub sada aastat legendaarse jalgpalluri Fritz Walteri sünnist, kes viis Saksamaa LV koondise 1954. aastal kaptenina esmakordselt maailmameistriks.
31. oktoobril 1920 sündinud Friedrich "Fritz" Walter on pärit Kaiserslauternist, hakkas jalgpalliga tegelema seitsmeaastaselt ja oli sünnilinna klubile truu kogu elu.
1940. aastal sai andekas pallur esmakordselt koondisekutse ja lõi debüütmängus Rumeeniale kolm väravat. 1942. aastal kutsuti ründava poolkaitsja või ründaja rolli täitnud noormees aga armeesse ning langes Teises maailmasõjas Rumeenia ja Ukraina piiril vangi.
Vangilaagris mängis Walter palli koos ungarlastest ja slovakkidest valvuritega ja kui piirkonda saabusid Nõukogude väed, viidi praktiliselt kõik saksa sõjavangid Gulagi, kuid üks ungarlasest vangivalvur tõttas appi, öeldes et Walter on pärit hoopis Saarimaalt. See päästis vutimehe tuleviku.
Pärast sõda asus Walter taas tipptasemel mängima ning tuli 1951. ja 1953. aastal Kaisterslauterniga ka Saksamaa meistriks. Juba 1940. aastal verinoort mängijat usaldanud koondise peatreener Sepp Herberger kutsus Walteri 1951. aastal uuesti rivistusse ja andis talle kaptenipaela.
Kolm aastat hiljem mängiti Šveitsis toimunud MM-finaalturniiril, kus Saksamaa paljudele üllatuseks võitis. Finaalis alistati favoriit Ungari 3:2. Tegemist oli sensatsiooniga, aga konkreetselt Walteri kasuks mängis kehv ilm, sest sõjapäevil põetud malaaria tõttu ei talunud ta hästi päikest. Fritzist ja Ottmar Walterist sai aga esimene maailmameistriks tulnud vendadepaar.
Kunagi ungarlase poolt päästetud Fritz Walter sai oma auvõla tasutud mõned aastad hiljem, kui Ungari jalgpallurid poliitilise olukorra tõttu pärast 1956. aasta ülestõusu enam kodumaale ei naasnud. Walter toetas neid rahaliselt ja organiseeris kohtumisi.
Oma viimase matši Saksamaa LV eest pidas Walter 1958. aasta MM-finaalturniiril Rootsis, kus sai poolfinaalis kohtumises võõrustajatega vigastada ja lõpetas jalgpalliga aasta hiljem.
Kodumaale esimese MM-tiitli toonud tiimi kaptenina on Walter omade seas jätkuvalt legendaarne kuju. Tähtsust tõstab asjaolu, et lisaks sportlikule saavutusele oli tiitel sakslastele pärast maailmasõja kaotust ja häbiväärset natsiminevikku tohutult oluline ka rahvusliku eneseteadvuse seisukohalt.
1985. aastal nimetas Kaiserslautern klubi esindusstaadioni Fritz-Walter-Stadioniks ja seda nime kannab ehitis siiani. Walter soovis väga näha MM-finaalturniiri jõudmist kodulinna, sest 1974. aastal, kui Saksamaa turniiri võõrustas, Kaiserlauternis ei mängitud. 2006. aastaks sai riik uue korraldusõiguse ja mõni kohtumine peeti ka Fritz-Walter-Stadionil. Paraku kangelane ise seda ei näinud, sest ta ta 81-aastaselt 17. juunil 2002.
Toimetaja: Siim Boikov