Uudmäe sai oma parima tulemuse kirja kolmandas voorus, kuigi suutis veel viimaselgi katsel hüpata 17.28. Talle järgnenud kuulus koondisekaaslane Viktor Sanejev tegigi seejärel oma parima soorituse, aga 17.24 tähendas vaid hõbedat. Brasiillane Joao Carlos de Oliveira oli 17.22-ga pronksil.

"Viktor Sanejev oli mulle väga suureks eeskujuks. Võita kolm korda olümpiamängud - see on kirjeldamatu saavutus. Christian Tayloril võib praegu see võimalus avaneda - ta on praegu kahekordne," lausus Uudmäe ETV saatele "Ringvaade".

"Aga Viktorile tegelikult ma 1979. aasta jooksul ei kaotanud kordagi. Mingit kompleksi ei olnud, kuigi teadsin, et ta on tõeline võitleja ja oskab õigel ajal endast kõik välja panna. See on väga suur oskus."

Käisid jutud, et kohtunikele oli antud ülesanne Sanejevile võimaluse korral tulemus "ära mõõta". "Ma ei oska kommenteerida, sest selliste asjadega tekib ka rohkem linnalegende. Selge see, et venelastele oli ta favoriit," lausus Uudmäe.

Moskva publik elas mõistagi kaasa hõbedamehele, aga ega Uudmäe vastu ka kellelgi midagi ei olnud. "Ma ei olnud nende jaoks mingi võõras inimene. Eelmisel hooajal oli mul maailmas juba neljas tulemus. Olin ka teada mees. Ajakirjanikud paigutasid mind enne ennustusvõistlusel teiseks. Esimeseks pandi Oliveira."

Brasiillane aga jäigi olümpiakullata. "Tal on ka teised olümpiamängud ebaõnnestunud. Montreali läks ta ju favoriidina, ta oli aasta enne hüpanud maailmarekordi 17.89," ütles Uudmäe. "Eks seal ole palju tegureid, kõik asjad peavad klappima."

Praegu tegeleb Uudmäe treeneritööga, aga kes ja millal tema Eesti rekordi 17.35 ületab, ei ole teada. Olümpiavõitja sõnul on kolmikhüpe raske ala.

"Pead maksimaalselt pingutama, kõik andma ja kui lased end natuke lõdvaks, vajub kuskilt kas esimene samm juba läbi, teine võib läbi vajuda, äratõuge võib jääda pakust kaugele - või vastupidi, ärevusest varastada. Libastumiskohti on väga palju."

"Ta nõuab meeletult tööd, ülihead üldfüüsilist ettevalmistust. Neid mehi, kel on veel väga hea tervis ja selle koormuse vastu peavad, on väga vähe," jätkas Uudmäe. "Praegused noored on nii, et kes mullegi seal trenni tulevad - kas tennisest või kuskilt mujalt - hea, kui püstigi seisavad! Ja kui püsti seisab, saab natuke joosta. Aga hüppamine on midagi muud."