Kiropraktik: hokimängija peab minema kiirelt limiiti ja siis taastuma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Viimastel aastatel Eesti jäähokikoondiseid aidanud kiropraktik Martin Kumm pakkus mais mängijatele välja võimaluse rasketeks, aga arendavateks treeninguteks. Heast šanssist haarasid kinni nii mehed, naised kui noored.

Eesti jäähokikoondise kiropraktiku Kummi juhendamisel on rida meeste ja noortekoondiste mängijaid harjutanud ligemale kuu aega intensiivselt ja eesmärgiga kasvada seeläbi paremaks jäähokimängijaks.

Koroonaviiruse puhangust tingituna jäi tavapäraselt Šveitsis elav ja töötav Kumm Eestisse ega tahtnud aega niisama raisku lasta. Koostöös Eesti Hokiga kasvas sellest välja laager, mis pakub teistsugust lähenemist treeningutele.

"Mis eriti hea, et enamus sellest seltskonnast käib ka jääl samal ajal," lausus Kumm ERR-ile. "Kui vaadata professionaalsuse mõttes, siis täpselt sellega muu maailm suvel tegelebki - on väga intensiivsed off-ice treeningud ja kolm-neli korda nädalas tegeletakse tehnilise poolega jääl. Sellele seltskonnale, kes tahtis ja on siin omavahel pusinud ja vaeva näinud, peaks see olema päris heal tasemel ettevõtmine."

"Kui kuulsin, et Martin on Eestis olemas ja pakkus välja kuuajalise treeninglaagri, siis ei mõelnud hetkekski - kindlasti olin tulemas," lausus Eesti koondise väravavaht Villem-Henrik Koitmaa. "Tänu koondise juures olnud ajale sain juba ammu teada, et tegemist on väga kvaliteetse treeneriga."

Eesti koondise mängija Kevin Parras loeb kiropraktiku tugevuseks väga individuaalset lähenemist. "Suudab juba alguses füsioloogiliste eripärade puhul igale mängijale tekitada enda vajadustele vastava plaani. Asjad, mis toetavad minu ja näiteks Koitmaa arengut."

HC Grizzlyze naiskonna ründaja Kairiin Jõemets: "Eelmisel aastal oli poistele või meestele mõeldud ja sel aastal pakuti võimalust naistele. On hea võimalus suvel end natuke vormis hoida pluss saada õpetust, mida edaspidi ka teha, et olla parem jäähokimängija."

Kummi sõnul on jäähokis kõige olulisemad omadused kiirus ja osavus. Ometi on väga pikalt rõhutud treeningutel just aeroobsele raskele tööle. "Tegelikult jäähokimängijal ei peagi olema väga kõrge hapnikutarbimise võime," lausus kiropraktik. "On vaja oskust minna kiiresti limiiti ja sealt uesti taastuda."

"Kui võtan tänase trenni lahti, siis saame pika aeroobse treeningu, aga lahtivõetuna on sel sees sellised liikumised: väga raske, kerge, ja uuesti. Ehk arendame kiirust, mis on hokimängijale vaat et kõige tähtsam oskus üldse. Mida kiirem oled, seda rohkem on võimalusi luua ohtlikke olukordi, reageerida kaitses, ründes, väravas."

Kummi sõnul on väike treeninggrupp ideaalne selleks, et individuaalselt lähenedes saaksid kõik vajaliku maksimaalselt kätte. "Hokimängija A ja O on jää. Ehk see, mida nad siin saavutavad, ei tähenda midagi selleta, et nad läheksid jääle ja ütleksid, et mingi muutus on toimunud."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: