Pingi on disaininud kunstnik Priit Pärn koos tootedisainerite Martin Pärna ja Kaspar Torniga. Sireli sõprade eestvedamisel loodud pingilt avaneb vaade Tehvandi staadionile, mis on Eesti suusatamise häll ja seetõttu tema meenutamiseks parim koht.    

Sireli hea sõber Priit Pärn ütles pingi pidulikul avamisel, et tema mälestuse jäädvustamine on igati tänuväärne algatus, millele on aidanud nõu ja jõuga kaasa paljud sõbrad ja võitluskaaslased, kellele Sirel ja tema saavutused on läinud oma eluajal väga korda.

"Kui ma peaks võtma kokku, mis oli Arnele kõige iseloomulikum, jään rittapanemisega hätta," tõdes Pärn. "Uudishimu ka asjade vastu, mis ei peaks sportlast üldse huvitama. Kohanemisvõime uute inimeste ja olukordadega. Abivalmidus. Viimasest omadusest - Arne oli sõber, kellele võis helistada ükskõik, mis probleemi puhul. Ükskõik millal. Kui oli vaja, oli ta viie minuti pärast kohal ja haaras härjal sarvist."

Mälestuspingi idee ühe eestvedaja, Calgary OM-i pronksmedalisti Allar Levandi sõnul on Sirelil väga oluline roll selles, et Eesti iseseisvuse taastamise järel suutis Eesti kahevõistlus väga rasketes tingimustes üldse ellu jääda. "Kui Eesti rahvuskoondis läks esimest korda taas 1992. aastal Albertville'is sini-must-valge lipu all olümpiale, siis oli Arne igati teenitult meie delegatsiooni juht. See oli aeg, kui me pidime alustama nullist, meie koondisel polnud isegi korralikke dresse, rääkimata muudest võimalustest, mis meie konkurentide puhul olid iseenesestmõistetavad. Hea suhtleja ja organisaatorina suutis aga Arne 1990. aastate noort Eesti kahevõistlejate koondist treener Tiit Tamme kõrval väga otsustavalt motiveerida," lausus Levandi.

"Arne oli meie meeskonna hing. Ta ei vedanud meeskonda kunagi alt ja lahendas näilise lihtsuse ja elegantsiga tihti võimatuna näivad olukorrad. Temaga koos veedetud ajast on paljudel väga helged ja kindlasti ka värvikad mälestused." 
 

Meegomäelt pärit Arne Sireli (1954-2016) teekond suusatajana algas Võrus Laur Lukini õpilasena. 1982. aastal jõudis Sirel Reit im Winklis 15 kilomeetri distantsil tänu 19. kohale esimese Eesti suusatajana MK-etapil punktidele. 16-aastase eduka suusatajakarjääri jooksul võitis ta noorte-ja täiskasvanuteklassis kokku ligi sada medalit. Ta lõpetas võistlemise 1980. aastate keskel ja töötas erinevates spordiga seotud ametites, muuhulgas treenerina. 1997. aastast töötas Sirel piirivalveametis. 2004. aastal teenis Sirel kaitseväe eriteenete risti suusaspordi arendamise eest.