Valmo Kriisa: praeguses kriisis eristuvad terad sõkaldest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valmo Kriisa
Valmo Kriisa Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Eesti korvpalli juubeliaastal ei saa üle ega ümber mehest, kelle tööeetika võib eeskujuks tuua kõigile järgnevatele põlvkondadele. See 27 aastat profileiba teeninud ja poolteist kümnendit rahvuskoondisse kuulunud igiliikur, tööloom ja maksimalist on legendaarne Valmo Kriisa.

Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Valgas 23 aastat meistriliiga tasemel korvpalli mänginud Kriisa (46) auhinnakapis on lugematul arvul medaleid nii Eesti meistrivõistlustelt kui ka karikavõistlustelt, samuti hoiab 192 cm pikkune tagamängija üle 8400 visatud silmaga ka kohaliku kõrgliiga punktirekordit.

Lisaks ühele hooajale Rootsis (2000/01 Södertälje Kings), veetis Kriisa kolm edukat aastat (2003–06) ka Hollandis, kus võitis Gröningeni Capitalsiga nii meistritiitli kui ka karika. 2007. aasta parima korvpalluri aunimetuse pälvinud Kriisa esindas rahvuskoondist enam kui 130 korda.

Eesti korvpalli 100. sünnipäeva puhul Kriisa rääkis Kriisa lähemalt ligi kolm kümnendit kestnud karjäärist, selle tipphetkedest, oma eeskujudest, praegustest tegemistest ja unistustest, et Eesti korvpalli kandepind oleks veelgi laiem.

Mida pead oma korvpallurikarjääri suurimaks saavutuseks, tipphetkeks?

Eks need meistritiitlid ikka jäävad meelde. Hollandis karikavõit ja meistritiitel olid päris meeldejäävad – linn oli korvpallieufoorias ja tehti vastuvõtt linnaväljakutel. Kui meistritiitli võitsime, siis tekkis selline väike olümpia tunne, kuna meid võeti vastu nagu olümpiavõitjaid. Koondisega olid ka mõned sähvakad ja Kalevis ka, aga sellist ühte kindlat eredat hetke ei ole.

Kui nüüd rahvuskoondise juurde minna – mis mulje jätsid viimased koondisemängud?

Ausalt öelda väga positiivse mulje. Mulle väga meeldis vaadata. Kahju on sellest, et Itaaliale kaotati, aga mulle väga meeldis võistkonna sisekliima, hoiak ja olemine. Väga positiivne mulje jäi, kahe käega poolt, mis seal toimub.

Kuidas jäid rahule poja esitusega? Kas tal on nüüd pikkadeks aastateks koht koondise tagaliinis?

Seda peab elu näitama, kas teda tahetakse ja kas ta suudab. Eks ta tegi oma ära, aga oleks võib-olla saanud paremini seal mingeid asju teha. Aga arvan, et üldjoontes võib rahule jääda.

Kas arvad, et sellise koosseisuga pääsetakse ka EM-ile ja tehakse Sinu parim, 2001. aasta 14. koht üle?

Usun küll, et see aeg ei ole kaugel, kus on võimalik EM-finaalturniirile pääseda. Olen väga positiivselt meelestatud, ei taha siin küll mingit masendust tekitada. Arvan, et kõik läheb väga hästi.

Koroonakriisile järgnev majanduslangus annab kohalikule korvpallile ilmselt suure löögi. Kas siinses korvpallisüsteemis on Sinu arvates murekohti, mida saaks selle n-ö taaskäivituse käigus lahendama hakata?

Eks ikka on, loomulikult. Aga võib-olla mina ei ole õige inimene seda ütlema, kuna ei tea neid tagamaid ja ei ole nii palju asjas sees olnud. Eks siin ära teha on palju-palju. Kõik, kes teevad, tahavad endast anda parima, aga on teine asi, kuidas see välja kukub. Kindlasti oleks rohkem koostööd vaja, nii klubidel omavahel kui ka alaliitude vahel. Koostöö najal võib-olla ongi võimalik neid asju paremaks teha – luua ühtne rusikas, et kõik seisaksid Eesti korvpalli eest. Küll siis läheb klubide korvpall ja kõik ülesmäge.

Eks praegu on väga rasked ajad kõikidel spordialadel, korvpall ei ole ainukene. Mehed ei tohi lasta lootust ära kustuda, tuleb edasi treenida. Mõõnasid on varem ka olnud, muidugi päris sellist olukorda mitte. Nüüd on treenimine iga mehe enda õlgadel. Võib-olla nüüd eristuvadki terad sõkaldest – kes on võimeline siit edasi minema. Kindlasti on praegu individuaalne töö väga tähtis ja on võimalik individuaalselt edasi areneda. Loodan, et kriis lõppeb suvega ära ja sügisel saavad hooajad jälle normaalselt alustada.

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: