Anu Karavajeva: võrkpall on intelligentsete inimeste võrratu mäng ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Anu Karavajeva
Anu Karavajeva Autor/allikas: ERR

Eesti võrkpalli elav legend Anu Karavajeva on olnud tipus nii mängija kui treenerina.

Ta võitis Leningradi Spartaki ründajana Euroopa klubide karikavõistluste hõbemedali ja valiti MVPks, kaks korda aitas ta Spartaki NSV Liidu karikavõitjaks, maa meistrivõistlustel oli parimaks saavutuseks hõbemedal. Ta on mänginud ka Eesti, Läti ja Ungari meistrivõistlustel, treenerina on ta aastaid juhendanud Eesti rahvusnaiskonda ja võitnud medaleid Eesti meistrivõistlustelt. 2019. aastal pälvis Karavajeva Eesti Olümpiakomitee (EOK) teenetemärgi suure panuse eest Eesti olümpia- ja spordiliikumise arendamisel.

Kravajeva jagas eelmise aasta lõpus "Eesti on võrkpallimaa 100" raamatu jaoks oma mõtteid Eesti võrkpalli ajaloo, oleviku ja tuleviku osas, mida vahendab volley.ee.

Anu, Eesti võrkpall tähistab sel aastal oma 100. juubelit, mis Sinu silmis meie võrkplliajaloo särvaimad saavutused ja persoonid on?

Kõige tähtsamaks saavutuseks pean ma Viljar Loori olümpiavõitu, see oli tollal kõige tähtsam sündmus üldse. Eesti võrkpalli kõige tähtsam kuju on kahtluseta Viljar Loor. Suuri võite ja medaleid on meil ju palju, aga olümpiavõit on olümpiavõit. Teades tolle aja Venemaa spordisüsteemi, siis Loor pidi ikka väga tegija olema, et üldse platsile pääseda. Konkurents oli ju üle mõistuse. Ja kui Loor Euroopa meistriks tuli, käisin talle lennujaamas lilli viimas, selline mälestus on mul kooliajast. Ja teisena tuleb Kalev 68, need kaks sündmust tõusevad esile.

Eesti naiste võrkpalli üheks suuremaks saavutuseks pean ma 1977. aastal noorsoo mängudel saavutatud viiendat kohta. Seda võib tegelikkuses pidada Euroopa meistrivõistlusteks, kõik liiduvabariigid mängisid seal, Moskva ja Leningrad veel eraldi, tase oli võimas. See on meelde jäänud samuti.

Sinu enda saavutustest, mida kõige rohkem tähtsustad?

Euroopa klubide karikavõistluste hõbe, seda kaotust ei taha muidugi üldse meenutadagi! Ja Liidu hõbe samuti. Venemaal mängimine andis kogu eluks suure kogemuse, see proovile panek andis tohutu pagasi. Liidu kaks karikavõitu ka, siis olin põhikoosseisu mängija. Ma olen uhke, et sellises liigas mängida sain. Aga see töö oli väga suur, mis sinna jõudmiseks teha tuli. Natuke kahju on mul endal sellest, et ma randa ei mänginud.

Meil on tunnuslause "Eesti on võrkpallimaa", mida see Sinu jaoks tähendab, kui üldse?

Seda, et meil on alati olnud teatud järjepidevus, alati on keegi tipus. Ja ka treenerite osas – meil tuleb noori treenereid väga hästi peale.

Mulle tundub, et võrkpalli Eestis praegu tõesti armastatakse – koolides ja igal pool rahvaliigades mängitakse. Praegune seis on hea sümbioos alaliidust, treeneritest, tulemustest ja fännidest, et oleme seal, kus oleme. Ja ma usun, et seda nii-öelda kõrghetke kasutatakse väga hästi ära – meedia ja kõik toimuv.  

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: