Üle 50 päeva pole lapsed saanud õues koos trenni teha. Esmaspäeval olid nad väljakul koos, küll teistmoodi reegleid järgides, aga tuju oli väga hea.

"Väga hea oli, sest ma olin jalgpalli ise ka väga igatsenud. Ehk kui ma kuulsin, et koroonaviirus tuli ja jalgpalli ei saa mängida, siis ma olin nii kurb, et hakkasin isegi nutma," tunnistas Kristofer. "Ja kui ma kuulsin, et ma saan trenni minna, siis ma olin väga õnnelik."

Kui veel hommikul oli raske päris täpselt ette kujutada, kuidas saab jalgpalli ilma seda mängimata harjutada, siis trennis tundus kõik väga loomulik – jalkapoisid said teha nii tehnilisi harjutusi kui ka näidata, mida nad vahepeal kodus õppinud on.

"Üldiselt tegime tehnikaharjutusi ja üks sööduharjutus oli ka," rääkis Markus.

Ja kuidas oli nüüd üle pika aja koos teistega treenida? "Väga meeldis ja igatsesin väga," tõdes ta.

"Eile oli meil videokoosolek lastevanematega, kus rääkisime selle plaani täpselt läbi. Lapsed väga ootasid. Lastevanematega olime pidevalt kontaktis ja nad kinnitasid, et poisid tahaks väga trenni tagasi tulla," ütles FC Flora noortetöö juht Taavi Trasberg. "Täna oli näha, et sellist energiat ja särtsu oli, et poistel oli hea meel üksteist näha. Hea meel ma loodan, et ka treenerit näha, trenni tegid isuga."

Igatahes kinnitasid poisid kui ühest suust, et järgmist trenni, mis toimub juba neljapäeval, oodatakse pikisilmi.