Kraus-Tobi pikaaegsest naiskonnakaaslasest: ta oli korvpalli kuninganna
Laupäeval lahkus siitilmast Eesti korvpalliajaloo teenekaim naiskorvpallur, maailmameister ja neljakordne Euroopa meister Maret-Mai Otsa-Višnjova. Tema pikaaegse naiskonnakaaslase Aime Kraus-Tobi sõnul oli Maika näol tegemist korvpalli kuningannaga.
"Meie inimestest ma olen kindlasti viimane, kes temaga rääkis. Täpselt üks päev enne tema surma," rääkis Kraus-Tobi intervjuus Vikerraadiole. "Ta oli väga heas meeleolus. Me rääkisime korvpallist, sest ega ta haigustest ei räägi. Ta oli eelmine päev vaadanud NBA vanu lõike, mida näidatakse praegu ja siis kui olid Euroliiga mängud, siis me vaatasime neid kahekesi. Ta oli suur Žalgirise fänn ja siis 1. mail ma helistasin talle, et jälle näitab neid vanu mänge."
Otsa-Višnjova krooniti 1959. aastal maailmameistriks ning on olnud läbi aastate Nõukogude Liidu koondise stabiilsemaid ja mitmekülgsemaid mängijaid. Tema kollektsioonis on medalid nii Euroopa meistrivõistlustel, rahvusvahelistelt noorsoomängudelt, ülemaailmsetelt üliõpilasmängudel kui ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt.
"Ma tahaks öelda, et Maret-Mai jääb minu mõtetesse ikka toreda naiskonnakaaslase Maikana. Selle nime sai ta, kui ta hakkas korvpalli mängima. Siis nimetati kõik ümber selleks, et mitte öelda Maret-Mai ja sel ajal käis ta ajakirjandusest üldse läbi Maiena. Kahte nime ei kasutatud sel ajal. Kogu korvpallirahvas tundis teda Maika nime all," jätkas Kraus-Tobi. "Esimest korda kohtusin ma temaga peaaegu 70 aastat tagasi ja see oli Tartu Ülikooli vanas võimlas Edgar Naaritsa korvpallitreeningul. Ta oli hästi silmapaistev mängija. Mitte füüsilise poole pealt, vaid oma oleku ja liigutustega. Ta oli ideaalne naiskonnamängija. Ta ise ütles ka, et temast ei oleks saanud kunagi individuaalalal tegijat. Talle meeldis teistega koos midagi ühiselt korda saata."
"Ta oli keskmängija ja praegu mõeldes võib tunduda naeruväärne, et 174 cm pikkune inimene võib olla keskmängija. Maika oli üleliiduliselt keskmängijana kõige lühem, aga ta mängis kõik oma tehniliste oskuste ja taibuga üle," rääkis Kraus-Tobi. "Mänguplatsi peal oli ta rohkem teisi arvestav. Ta ei surunud kunagi ennast ja oma tegevust esmaplaanile. Esmalt ta vaatas, kas saab kellelegi sööta ja kui ta leidis, et tema moment on kõige soodsam, siis ta kasutas selle ära."
Maika püsis korvpallimaailma tipus ligi kümme aastat. "Ta oli selles mõttes erandlik, et kui teised liidukoondise mängijad olid jõulisemad, tugevamad ja järsemate liigutustega, siis tema jäi silma veetleva ja naiseliku stiiliga. Ta oli alati korvpallipubliku lemmik," kinnitas Kraus-Tobi. "Sakslased nimetasid teda isegi korvpalli kuningannaks. Sel ajal ei olnud olemas fänniklubisid, aga temale toodi pärast mängu valge sirelioks. Sel ajal oli see enneolematu, et kedagi niimoodi esile tõsteti. See kingitus oli anonüümne muidugi."
Toimetaja: Liisi Alamaa