"Eks ta (vormi saamine – toim.) võtab ikka aega. Võrreldes näiteks itaallastega, kel on soojem kliima, neil on hästi suur edu võrreldes meiega. Meil tuleb alati suur paus sisse – esimesed neli-viis trenni saaad tunnetuse kätte ja hakkad saama samale tasemele, kus enam-vähem olid. Oleme sellega suhteliselt harjunud," rääkis veemotosportlane ERR-ile.

"Plaan oli see aasta sõita nii palju kaasa kui võimalik Eestis, Lätis. Soomes sõita kaasa Soome meistrivõistlustel ja ühe Soome meeskonna all ja nende toetusega ka MM-il ja EM-il," tunnistab Arand.

"Nüüd on see reaalsus selline, et tundub, et 2020 on rohkem selline enesearengu aasta. Muidugi tahaks loota, et saab võistelda ka, aga ütleme nii, et tundub, kui on võimalus võistelda, siis see on ka septembris või oktoobris, tundub, et see suvi tuleb natuke teistsugune kui eelmistel aastatel."

Eriolukorrast on ka kasu olnud. Arand on vahepeal taasavastanud vana armastuse, krossisõidu, millega tegeles lapsena tõsiselt. "Tänu sellele, et ma alustasin nii vara krossisõitmisega ja et mu isa selline fanatt oli, ehitas ta mulle Tartu külje alla Koosale raja, kui ma veel väiksem olin. Ja siis praegu on mel see privaatne rada ikka alles ja nüüd me käime seal siis isaga koos sõitmas."