"Kindlasti meie kaotame kõige vähem. Meie valdkonnas liiguvad ka kõige väiksemad rahasummad. Võrkpallis on läinud esiotsaklubid täisprofessionaalseks, teevad kaks korda päevas trenni. Täna käsipallis meil nii ei ole," võrdles Kaalo intervjuus ERR-ile.

"Kui vaatame Eesti tippusid - Põlva, Kehra, Tallinn, Viljandi ja nii edasi -, siis meil tegelikult on klubi kandepind väga suur," jätkas ta.

"Kui peakski nii juhtuma, et me ei saa välisleegionäre endale lubada, siis on meil võtta esiliigast mängijad, kel ongi võimalus ennast tõestada ja hakata meistriliigas mängima. Kindlasti tase natuke langeb, aga mis seal siis on - saavadki kiiremini meheks võib-olla!"

Praegu eksisteerib ka võimalus, et meistriliiga tasemel võistkonnad saavad abi riigilt. Kaalo sõnul usaldaks ta selle jagamisel käsipalliliitu.

"Juhatus teeb proportsioonid, jagab klubidele mingi raha. Aga ma väga optimistlik selle koha pealt ei ole. Ma pole kunagi harjunud käsi pikalt ees olema riigi poole," ütles Kaalo.

"Ega riik ei saa ka kogu seda piltlikult öeldes tsirkust laenude arvelt kinni maksta. Ma pigem näen seda, et toetused ei peaks võib-olla nii suured olema."

"Pigem näen seda, et saame paar aastat natuke madalama tasemega hakkama, aga ma ei tahaks laenu peal ka seda pallimängu mängida," on ta nõus leppima. "See ei ole ka minu meelest õige."

Kehra seisu nimetab Kaalo raske aja kohta heaks. "Klubi ei koosne ainult esindusmeeskonnast, vaid klubi on üks suur tervikorganisatsioon. Noortetreenerid teevad noortega tööd, küll iseseisvalt, aga töö käib - kõik valmistuvad järgmiseks hooajaks."

"Õnneks on klubil toetajaskond olemas. Selle hooaja lõpuga oleme optimistlikud, lõpetame selle hooaja ära, valmistume järgmiseks hooajaks. Uue hooaja kokkuleppeid hakkame tegema mai lõpus, juunis. Mina vaatan optimistlikult sellele asjale - loodan, et see saab ruttu läbi."