Eriolukord kasvatas inimeste liikumisharrastust kümnekordselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Viimase nädala-poolteise jooksul on märgatavalt kasvanud inimeste soov väljas liikuda ja õuetingimustes sportlikku koormust saada.

Praegu, kus spordi- ja jõusaalid on suletud ning tavalistes seltskondades trenni teha ei saa ega tohigi, otsivad alternatiivi paljud. Lihtne alternatiiv on jooksutiir või jalutuskäik.

Võimalusi looduses treenida leiab kergesti. Eestis hoogsalt arenenud terviseradade võrgustik suunab paljud liikuma just avalikele terviseradadele. Rajameistrid on toimuva üle õnnelikud. Samas tuleb inimestel koroonaviiruse levimise tingimustes ka värskes õhus sportides käituda vastutustundlikult.

Eesti Terviseradade võrgustikku kuulub rohkem kui 100 objekti, mis paiknevad kokku pea tuhandel kilomeetril. Kõige paremini on radadega kaetud Harjumaa. Vähemalt kaks terviserada leidub siiski igas Eesti maakonnas.

Sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Alo Lõoke toob inimeste uuest aktiivsuselainest rääkides välja kõnekad arvud: "Eelmisel nädalavahetusel kasvas meie kodulehekülje külastatavus kümme korda. Nädala sees on ka viis-kuus korda kõrgem huvi, mis näitab seda, et hästi palju uusi inimesi, kes muidu igapäevaselt ei käi liikumas, on tulnud radadele ja otsivad neid. Ma usun, et RMK-l oli suhteliselt sama seis. RMK on välja toonud selle, et kindlasti vältida mingeid kindlaid rabasid. Kindlasti Viru raba, Keila-Joa park ja mingid kohad on veel, kus on liiga palju inimesi. Pigem kutsuks üles loovusele leida ise radu. Kui autoga minna radadele, siis näete, et kui parkla on väga täis, tasub autoga edasi sõita. Matkaradasid, terviseradasid, toredaid parke, rannajoont jagub iga 15 minuti autosõidu kaugusele. Meie teame, et mahume terviseradadele ära. Hoitakse lihtsalt pikivahet, distantsi, lastakse kenasti mööda. Hügieeniküsimus on kogu aeg. Kasutage kindaid, ka välijõusaali puhul, ja pärast käsi pesta. Enda tähelepanelikkus on kõige tähtsam."

"Spordipühapäev" võttis reedel, enne kiire nädalavahetuse saabumist, ühendust erinevate Eesti paikade rajameistritega. Uurisime, kui tihe inimliiklus terviseradadel praegu on ja millist nõu spordisõpradele jagada.

Rajameistritega suheldes koorub välja lihtne loogika. Radade kasutuse suurenemine on tajutavam just tihedamalt asustatud piirkondades.

Eido Tasalain seisab hea Pärnumaal Jõulumäe Tervisespordikeskuses paikneva terviseraja eest. Tasalain kinnitab, et ehkki võistlusi baasis praegu ei peeta, on individuaalseid harrastajaid eriolukorra väljakuulutamise järel kordades rohkem.

Tasalain ütleb, et Terviseradade kodulehe külastatavuse kümnekordne suurenemine avaldub Jõulumäel ka praktikas – ehk rajal endal.

"Ma olen nõus selle kümnekordsega," lausus ta. "Sinnakanti küll. Mis kõige rõõmsam - kindlasti on leidnud üles sellised inimesed, keda me muidu ei ole näinud. On tulnud väga palju uusi harrastajaid. Õnneks on meil päris palju erinevaid radu. Meil on olemas matkarajad viiest kahekümne viieni, jooksurajad, rattarajad, asfalteeritud liikumisrada, kolm erinevat discgolfi rada, orienteerumise püsirada ja nii edasi. Inimesed leiavad nad õnneks kõik üles."

"Välijõusaal on päris suures kasutuses. Ise desinfitseerime seda igal hommikul. Aga tuleb kiita Eesti inimesi - endal on desinfitsaatorid kaasas, lisaks on paigaldatud õue desinfitseeerivaid vahendeid ja kasutatakse hoolega. Jälgitakse väga palju, et väga suured grupid kokku ei saaks. Minu hinnangul käitutakse väga vastutustundlikult."

Tallinnas paiknevatele Pirita Spordikeskuse terviseradadele on harrastajaid ikka palju jagunud. Spordikeskuse direktor Priit Aunroos toob aga välja, et praeguses olukorras on inimesed väga palju huvi tundnud välijõusaalide kasutamise vastu. Terviseradade kasutamine on ka Pirital intensiivistunud.

Priit Aunroos: "Harilikult on kõige tihedam aeg talveperiood. Kevadel pole sellist massilist rünnakut terviseradadele veel enne täheldanud. Hea näide oli eelmisel pühapäeval natuke peale kõikide asjade sulgemist. Pühapäeval oli tõesti kaunis ilm ja ise üle vaadates mõtlesin, et mis nüüd toimub. Parklad olid autosid täis, rahvast meeletult jõe ääres, metsaradadel. Oli lust vaadata, et inimesed olid tulnud värskesse õhku ilusat ilma nautima ja tervist turgutama. Oleme viimasel aastal koostöös Eesti terviseradadega pannud ka üles andurid. Päevase seisuga oli läbi käinud 700-800 inimest ja see näitab päris hüppelist tõusu. Ka visuaalne vaatepilt - inimesi voorib edasi-tagasi, jalgpallistaadion rahvast täis - elu keeb, elu käib."

Kogenud rajameister nõustub, et inimeste aktiivsus kätkeb endas ka ohtu. "Kontingenti on ka hästi palju. Täna tööle tulles leidsin värava juurest viinapudeli ja mahlapaki, mille viisakalt ruttu ära viskasin. Aga soe ilm toob ka muid kevadisi kärbseid välja, kes muid aktiviteete päiksepaistel harrastavad. Pahupool ongi koristamise pool."

Kuressaare ja laiemalt Saaremaa on viimastel nädalatel koroonaviiruse levimisega seoses väga palju tähelepanu saanud. Nagu teame, on viirusesse nakatumise protsent Saaremaal Eesti maakondade võrdluses üks kõrgemaid.

Kas see kõik on mingit moodi mõju avaldanud ka saarlaste soovile ennast vabas õhus liigutamas käia? Võib-olla ollakse Kuressaares eriti ettevaatlikud.

Palusime olukorda hinnata Kuressaare terviseradade peremehel Kalev Kütil: "Kuressaare on õnnelik koht, et kolmes kohas on võimalik minna terviserajale. Pluss on ümber linna võimalik liikuda kergliiklusteedel. Saarlased ja kuressaarlased on ka varasemalt väga aktiivsed liikumisharrastajad. Tänu SA-le Eesti Terviserajad on meil kahel rajal loendur. Käisin just korra statistikat vaatamas ja kuu keskmisega suurt hüpet ei olnud, aga ei olnud ka vähenemist. Kui ilm soosib, siis kindlasti Kuressaare inimesed leiavad aega terviserada külastada. Olen ka kuulnud ja näinud, et suht aktiivselt kasutatakse. Liikumine on rohkem perekeskne või üksi, kui suuremates seltskondades. Üks eripära on, et kui tavaliselt oli aktiivsem kasutus pärast tööd kella kuuest, siis nüüd on ühtlustunud. Aga mis puudutab inimeste teadlikkust, siis ma usun, et kuressaarlased ja saarlased on suht teadlikud ja oskavad rajal liikuda. Et mitte tekitada suuremaid kogunemisi."

Selge on see, et varem või hiljem eriolukord lõpeb. Inimesed naasevad argipäevaellu ning ka spordisaalides toimuvad rühmatreeningud või pallimänguheitlused on jälle võimalikud. Küsisime rajameistritelt, kas nad usuvad, et terviseradadel liikumise harjumus võib vahepealse perioodiga inimestele külge jääda?

Pirita Spordikeskuse juht Priit Aunroos: "Ma arvan küll, et ilma selle erikorrata on täna näha, et värske loodus ja värske öhk tõmbab inimesi sportima. Viimase aja statistika on näidanud, et inimesed on hakanud rohkem sportima. Täna on veel näha hüpet. Need, kes pole seda veel teinud, saavad hea maitse suhu ja aru, et näed, see on täiesti tore ja fun ettevõtmine. Miks mitte jäädagi seda tegema?"

Kuressaare terviseradade rajameister Kalev Kütt. "Ka lapsevanemad peavad olema kodus. Kui lastel on praegu koduõpe, kus lapsevanemad peavad olema abiõpetajad või niinimetatud kehalise kasvatuse õpetajad, siis praegusel hetkel liiguvad pered rohkem koos ja vanematel on laste jaoks aega. Jäävad ka võib-olla edaspidisteks iganädalasteks tegevusteks."

Eido Tasalain Jõulumäe Tervisespordikeskusest. "Me loodame, et see muutub inimestele tavakohaseks ja nad hakkavad seda igapäevaselt tegema. Kui tavaolukord saabub, siis kõigil tulevad oma olmemured kaela. Ilmselt mingi vähenemine toimub, aga loodame, et see juurdetulnud hulgast jätkab. Siis oleks ju kõik hästi."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: