Eesti kalasportlased pälvisid MM-il 10. koha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti kalasportlased pälvisid MM-il 10. koha
Eesti kalasportlased pälvisid MM-il 10. koha Autor/allikas: Ivo Sööt

Soomes Valvatuse järvel toimusid 17. korda jääaluse kalapüügi maailmameistrivõistlused, kus osales ka Eesti koondis, kes saavutas 10. koha.

Maailmameistriks krooniti korraldajariik Soome, teise koha saavutas Venemaa ning kolmandaks tuli Ukraina.

Jääaluse kalapüügi MM viiakse läbi kahel päeval, millele eelneb kolm ametlikku treeningpäeva. Mõlemal võistluspäeval püüavad sportlased viies sektoris, igas sektoris on iga koondise üks liige, kokku seega 13 sportlast igast riigist. Sektori äärest juhendavad püüdjaid treenerid, kes annavad infot, mida teevad konkurendid, annavad korraldusi, kuhu liikuda ning koordineerivad nende tegevusi vastavalt oludele ja valitud taktikale. Jääalune kalasport on väga liikuv ala, sest sportlased jooksevad mööda sektorit, puurivad vahel 30 ja rohkem jääauku, et saada võimalikult palju kala. Olulist rolli mängivad nii sportlase kogemused, füüsiline ettevalmistus kui ka analüüsivõime.

Talvine kalasport on nagu male, kus peab alati mõtlema mitu sammu ette ja arvestama konkurentidega. Näiteks võib maha jäetud jääaugu hõivata teise võistkonna püüdja. Sektoris võidab see, kellel on kolme tunni möödudes kaaluliselt kõige rohkem kala ning koondise lõpptulemus on mõlemal päeval iga püüdja poolt saavutatud kohapunktide summa.

Enne MM-i algust veetis Eesti koondis kuus treeningpäeva võistlusveekogul. Selle aja jooksul püüti erinevates järve osades kala, püüti aru saada, milline on kõige parem peibutussööt ja söötmise tehnika, milliste sügavustel, milline kala eelistab toituda, milliseid peibutisi kasutada, et võimalikult palju kala saada.

Treeningpäevadel kogutud infot analüüsiti ning sellest tulenevalt pandi paika võistlustaktika igas sektoris - kust püüki alustada, mitu auku puurida, kui aktiivselt liikuda, milliseid püügiriistu kasutada, millistel sügavustel püüda, kuidas sööta jne. Väga tähtis on ka oma taktikat korrigeerida vastavalt muutuvatele oludele ja ka sellele, mida teevad konkurendid.

Eesti koondise esimeseks võistluspäevaks valitud taktika ei osutunud seekord kõige paremaks ning sellest tulenevalt saavutati suhteliselt tagasihoidlik tulemus. Teiseks päevaks analüüsiti oma vead läbi ning tehti taktikasse mõned korrektuurid tänu millele oli teise päeva tulemus oluliselt kõrgem. Tasub mainida näiteks Hanno Veldemanni ülekaalukat sektorivõitu teisel päeval ning Nikita Saloidi kõrget 2. kohta oma sektoris.

Kõige kaugemalt olid osalejad tulnud kohale Kasahstanist ja Mongooliast. Eesti parim tulemus jääaluse kalapüügi MM-il on siiani 5. koht, mis on pälvitud 2017. aastal. Järgmisel aastal toimub MM Eestis Võrtsjärvel.

Tänavu esindasid Eestit püüdjad Hanno Veldemann, Denis Manov, Nikita Saloid, Alan Priidel ja Aleksei Špalov, varupüüdja Aleksander Andrusenko, treenerid Jaan Grents, Aleksei Viktorov, Denis Mežennõi, Juri Sobolev ja koondise kapten Ivo Sööt.

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: