"Lev Jašin on tunnistatud 20. sajandi parimaks väravavahiks ja kui ma noor poiss olin, sai omajagu mööda Venemaad turniiridel ja võistlustel käidud," rääkis Poom. "Seal on ta siiamaani müütiliseks kangelaseks, temast peetakse siiamaani väga lugu. Ta on Moskva Dünamo legend. Kui ma õigesti mäletan, ilmus kunagi "Spordilehes" järjejutt Lev Jašini karjäärist, muidugi ma lugesin seda. Teda toodi kõigile väravavahtidele eeskujuks, kuigi ma ise teda ei ole mängimas näinud."

"Nad leidsid väga sobiva osatäitja, kes tegi efektseid tõrjeid," sõnas Poom mängufilmis "Lev Jašin: Unistuste väravavaht" peakangelast kehastavast Aleksandr Fokinist. "Kogu eluolu ja suurte staadionite atmosfääri oli päris hästi edasi antud. Võib-olla väravavahi mängust olid enamus [kaadreid] efektsed ristnurgast palli toomised, mida saab pehme mati peal harjutada ja seda õige nurga alt võtta. Ma arvan, et päris hästi tehtud film oli."

Lev Jašin on siiani ainus väravavaht, kes võitnud maailma parimale jalgpallurile jagatava kuldpalli ehk Ballon d'Ori. "Eks väravalööjad on rohkem pildis," tõdes Poom. "Jalgpalli mängitakse, et lüüa väravaid ja võita. Väravad võidavad mänge, kaitsjad ja väravavaht punkte. Lev Jašin tõi väravavahi mängu palju uuendusi, kasvõi näiteks kaitseliini julgestamise. Ta ütles, et väravavaht ei tohi istuda ainult raamis, vaid peab mängima julgelt kogu karistusalas, isegi väljaspool. Ta oli keegi, kes tõi väravavahtide mängu midagi revolutsioonilist."

Kas Poom suunab ka omanimelises jalgpallikoolis lapsi postide vahele seisma? "Ma arvan, et pisikesi ei tohi veel suunata, ühele positsioonile panna. Tuleb jalgpallist rõõmu tunda, küll ta õigel hetkel leiab oma koha väravas. Loomulikult mingist hetkest vaatad poisse, kes on julgemad, kellel on hea koordinatsioon."