Firmaspordi Liit: üks hea töötaja ongi see, kes ettevõttele väärtust loob
Reedel ja laupäeval toimus Tartus firmaspordi aasta tippürituste hulka kuuluv Kuldpall 2019. Üldse on seda võistlust peetud 15 korda kokku üheksal aastal. Korraldajad reklaamivad sündmust nii: tegemist on Eesti suurima pallimängude turniiriga. Vikerraadio "Spordipühapäev" uuris lähemalt, millega on tegu.
Kuldpalli raames võisteldakse kokku kümnel erineval alal: korvpallis, võrkpallis, saalijalgpallis, veepallis, saalihokis, rahvastepallis, tennises, lauatennises, sulgpallis ja bowlingus.
Nagu kindlasti tähele panite, siis on Kuldpall seotud firmaspordi liikumisega. Firmasport tähendab lihtsamalt seletades seda, et omavahel võtavad mõõtu erinevate ettevõtete võistkonnad.
Eestis on firmaspordi liikumine hästi kanda kinnitanud ning näitab jätkuvalt kasvutrendi. Heaks tõestuseks sellele oli ka Kuldpalli võistlus, kus osales tänavu pea 600 inimest.
Vikerraadio sporditoimetus rääkis Kuldpallist ja laiemalt firmaspordist nii stuudioseinte vahel kui vahetult võistluspaikades.
Ettevõtete vahelist sporditegevust koordineerib meie maal Eesti Firmaspordi Liit. Organisatsioon kuulub muuseas Eesti Olümpiakomitee liikmete hulka ning saab ühena paljudest valida aasta parimaid sportlasi.
Firmaspordi Liidu ürituste kalender on aukartust äratav ning näiteks järgmisel aastal toimub neil 24 erinevat spordisündmust.
Vikerraadio stuudios käis firmaspordist rääkimas Eesti Firmaspordi Liidu projektijuht Taavi Kruut:
"Väga otseselt on meil seotud kaheksa ettevõtet, kes on meie liikmed. Hooaja jooksul oli eelmisel aastal osalemas 157 ettevõtet, kes võttis aasta jooksul erinevatest sarjadest ja võistlustest osa. Selle aasta statistikat ma veel ei tea, aga neid on umbes 170. Meil on üks huvitav sari, mida me korraldame "Eesti parim rahvasportlane", kust võttis osa 1100 inimest, aga üritustel osaleb aasta jooksul ca 3000 inimest. Suures osas nad kattuvad - 600-800 inimest on neid, kes käivad kõikidel üritustel. Suur rõõm on tõdeda, et inimesi käib palju ja ettevõtted toetavad inimeste spordi tegemist."
"Eelmise aastaga võrreldes on meil igal üritusel olnud 10-15% osalejaid rohkem. Praegu ettevõtted toetavad oma töötajaid eriti aktiivselt. Üks hea töötaja ongi see, kes ettevõttele väärtust loob."
Kui tuleb kriis, siis kas teie olukord läheb ka raskemaks? "Eks ta mingil määral kindlasti läheb raskemaks. Siis peab sellise pilguga vaatama üritustele otsa, et kas teha väiksemalt või jätta mõni üritus ära. Ma usun, et ettevõtted sportimist täitsa vaeslapse rolli ei jäta. Nad tulevad sinna osalema, võib-olla väiksema delegatsiooniga, aga üritused saab tehtud."
"IT-töötajad moodustavad 10-15% osalejatest. Teine samamoodi 10-15% on riigiasutused ja jämedalt 70-80% on seinast seina. Seal konkreetset valdkonda, mis eriti silma paistab, ei ole. Firmaspordi Liit on 14 aastat toiminud, aga Kuldpall toimus üheksandat korda."
Kust saite mõtte Kuldpalli korraldamiseks? "Eks ta tuligi sellest, et tavaliselt nad toimusid muidu igal nädalavahetusel ja mingi hetk saime aru, et võib-olla on mõistlik teha ühel nädalavahetusel üks suur üritus. See on palju energiamahukam, aga lõppkokkuvõttes see melu ja sport, mida ühel nädalavahetusel tehakse, tasub ära."
Kruut ütleb, et firmaspordi üritustel võiks teoreetiliselt võistelda ka spordimaailma absoluutsed tipptegijad. Küsimus on ainult selles, kas nad reaalselt mõne ettevõtte koosseisus töötavad.
"Võtame praegu näiteks Ott Tänaku, ta on aktuaalne teema. Kui ta töötaks Elisas, siis Ott Tänak võib ka meie üritusele tulla rallit sõitma. Kui ta aga ei tööta seal, aga Elisa tahab teda kaasata, siis ta ei tohi. Seal on see, et kui ettevõtte töötaja on maailma tasemel proff, siis tule, aga pigem on see, et me suuname osalema neid inimesi, kes töötavad ettevõttes ja tahavad oma meeskonnaga sporti teha. See on pigem nagu rahvasport meeskonnavaimu üleval hoidmiseks."
Aga läheme nüüd praktika ning konkreetsemalt Kuldpalliga seotud vahetute emotsioonide juurde. Võrkpalliturniiri finaalis oli võidukas Swedbank'i esindus, mille koosseisust tuli intervjuud andma igapäevaselt ärianalüütiku ametit pidav Mario:
"Üks ala jäi meil täitmata. See oli saalihoki. Sinna oli raske mängijaid leida. Võrkpall võtab kõik päevad ära, muudel aladel ei jõua ma ise osaleda. Veepallil saaks, aga see ei ole minu jaoks kõige kõvem ala. See üritus mängib päris suurt rolli. See toob paljud töötajad kokku, keda muidu ei näegi koridorides. Tekib suurem sõpruskond, õpime inimesi tundma ja ka tööküsimustes on lihtsam üksteise poole pöörduda. Kaks korda oleme võrkpallimeeskonnaga kokku mänginud. Ma ise tegelen igapäevaselt võrkpalliga, teised on pigem hobi korras änginud ja käivad korra nädalas koos. Tase oli pigem ühtlane. Igal võistkonnal on üks-kaks tugevat mängijat, kes on kuskil mänginud või praegugi mängimas. See hoiabki seda taset. Ise tunnen, et me oleks saanud ka paremini."
Kui palju üks sportlik töötaja käib Firmaspordi Liidu üritustel? "Mina isiklikult jõuan vähemalt viiele. Suvine, talvine, Kuldpall, kevadine ja võib-olla mõni üritus veel. Eraelu on ka olemas. Ise üritan võimalikult paljudest osa võtta, kus tunnen ennast tugevana ja tunnen, et suudan meeskonda panustada."
Ja muidugi veepall. Kas see paljude jaoks "surnud" spordiala äratatakse nüüd firmaspordi liikumise poolt ellu? Basseini ääres melu igatahes jagus. Vestlesin Elisasse kuuluva Janoga.
"Eelmine aasta vaatasin pealt, aga sel aastal õnnestus endal ka proovida esimest korda. Tegime enne kaks trenni, et saada tunnetus kätte ja reeglid selgeks. Elisal peaks olema kõik alad esindatud siin Kuldpallil. Meil on erinevad grupid. Hooaeg saab küll läbi, aga näiteks see hooaeg pandi isegi triatloni grupp kokku. Paljud käisid Otepää Ironmanil."
Kui palju üks spordiharrastaja jõuab Firmaspordi üritustele aastas? "Mina teen 30 üritust igal aastal. Seal on sees Tartu Maratoni Kuubik ja Kõrvemaa neliküritus. Sealt tuleb juba kümme võistlust. Ülejäänutega tuleb lisaks umbes 25 üritust. Siin on meil põhikonkurendid näiteks Danske Bank, kellega võitleme kogu aeg kohtade pärast. Kolmanda koha peale tasub rebida. Selles mõttes need võistlused liidavad, et Nneed inimesed, kes käivad, need saavad tutvuda inimestega, kes töötavad samas ettevõttes. Juhid on ka eeskujuks ja annavad oma panuse meeskonda."
Veepallivõistlusel paistis uhkete mütsidega silma OÜ Ciest Metal. Lisaks vormidele oli aga vägev ka võistkonna tase. Koosseisu tutvustas Aike-Maris.
"Mängin esimest korda siin. Oleme kõik väga sportlikud inimesed ja meid visati lihtsalt vette siin. See on minu täitsa esimene Kuldpall, väga põnev on. Praegu olen teinud kaasa ainult veepallis, kuna me oleme siin tugevad. Ma ei tea, kas meil üldse ongi mujal võistkondi. Me tahaks kõikidele suurtele ettevõtetele ära teha näitamaks, et ka meie oleme konkurentsivõimelised ja pildis. Alati peab olema üks naisterahvas platsil, sellepärast oleme kahe naisega siin, et me saaksime üksteisega vahetada ja natuke rohkem puhata kui mehed.
Olgu loo lõpetuseks öeldud, et väiksemad suudavad küll. Veepalliturniiri võitiski Ciest Metali esindus.
Toimetaja: Liisi Alamaa