Eestis elavdatakse mujal maailmas populaarset akrobaatilist rühmvõimlemist
Eesti Võimlemisliit valis aasta treeneriks Grete Reimandi, kelle õpilased võitsid rühmvõimlemise juunioride Euroopa meistrivõistlustel pronksi. Parimaid tunnustati rahvusooperis Estonia, kus Eesti võimlemine tähistas 140. aastapäeva.
Eesti võimlemispere on sama kirev kui kogu rahvas, sest erinevate võimlemisaladega tegelejaid leidub beebidest kuni üle 80-aastaste pensionärideni. Suurel pidupäeval pääsesid Estonia lavale võimlemisfestivali Gymnafest eelvoorude parimad. "Finaali on pääsenud 400 võimlejat," ütles Eesti Võimlemisliidu peasekretär Ann Anton ETV spordisaatele. "Kahes eelvoorus oli kokku 1100 võimlejat, seega valiksõel oli äärmiselt tihe."
140. aastapäeva etendus avati akrobaatilise rühmvõimlemisega. Just seda suunda tahetakse tulevikus elavdada. "See on välismaal hästi populaarne," sõnas Anton. "Eestil on ka alal eeldused olemas, kuid hetkel puuduvad vajalikud tingimused. Igatahes me liigume selles suunas, sest kõik akrobaatilised alad on lõbusad, meeldivad poistele ja tüdrukutele ning neid saab harrastada igas vanuses."
Iluvõimlemises soovitakse leida varakult talendid ja neile sobilikud arengukavad ning taastada Eesti koondised. Tähtis on, et treenerid ja klubid teeksid rohkem koostööd. "Iseseisvalt ja omaette tegutsevad klubid peaksid rohkem koostööd tegema," lausus Eesti Võimlemisliidu juhatuse liige Natalja Inno. "Tuleb moodustada võistkond ning valida peatreener, kelle käe all hakkaksid parimad tööle."
Harrastajate arvu poolest on võimlemine Eestis spordiala number üks. Spordiklubides ja koolides tegeleb alaga 21 665 võimlejat, kuid presidenti alal hetkel pole. "Meil on mitu kandidaati, kuid ma ei saa nende nimesid avalikustada," lisas Inno.
Uueks aastaks peaks selguma, kes võtab julguse juhtida suurima harrastajate arvuga ala.
Toimetaja: Ivo Dobkevitsch