Lembitu Kuuse meenutas mullu Klassikaraadios karjääri algusaastaid
Laupäeva õhtul lahkus meie seast Eesti Rahvusringhäälingu pikaaegne spordiajakirjanik ja reporter Lembitu Kuuse.
Lembitu Kuuse alustas tööd Eesti Televisioonis kaheksakümnendate aastate algul. Esmalt reporterina kaastööd tehes, 1988. aastast koosseisulise reporterina. Esimesed viis aastat töötas ta Tartu korrespondendina. Aastast 1993. aastast kuulus ta sporditoimetuse koosseisu ja oli omamoodi selle käilakuju.
"Oma esimese rahakese teenisin ma viiulit mängides," meenutas Kuuse veebruaris Klassikaraadio saates "Delta". "Poisid tegid vahva orkestri, kus mina mängisin osa viiulipartiisid ja nii me Rakvere kultuurimajas tantsuks mängisime. Koolipoisid ei tohtinud sel ajal niisugusse kohta oma jalga üldse pista, see oli karistatav. Meie olime eelisseisus mehed."
"See sündis kohe, kui juba jalgadel hakkasin seisma," rääkis Kuuse varasest spordihuvist. "See oli tollal, 1950. aastate alguses ja keskel ilmselt üldvalitsev. Kõigepealt loomulikult jalgpall kui kõige lihtsam tegevusala. Kõik jooksevad kaasa, mingi koormus on, vahva võistlusmoment ja nii ta hakkas."
"Otsereportaaž on vaieldamatult lummav žanr, mis tõmbab. Võib ju öelda, et see on televisiooni kuningas ja olgu siis kuninganna meelelahutus - kuigi ka sport on tegelikult mingil määral meelelahutus."
"Ma sattusin kohe väga sügavasse vette. 1988. aastal tegime Calgary taliolümpiamängudelt raadioülekandeid siinsamas vanas raadiomajas. Minu jaoks oli väga huvitav aeg, sest elasin tollal Tartus ja sattusin siia suurde mängu. Imestan siiamaani, et Gunnar Hololei usaldas nii palju, et tõi noore mehe siia. Sellest oli muidugi tohutult abi ja see andis väga kõva kooli," mõtiskles Kuuse.
"Ma mäletan oma kõige esimest televisioonietteastet - see oli 1981. aasta novembrikuus, sellest pidi lahti minema Tartu suusamaratoni propagandakampaania. Me tegime selle filmilindile, mul olid mõeldud mõned laused, mis pidid minema sissejuhatuseks, siis tuli intervjuu ja lõpusõnad. Kui ma neid esimesi lauseid hakkasin ütlema, siis ma tundsin, et ma tahtsin mingi erilise tahtepingutusega aru saada, mida ma täpselt räägin ja kas see on sama, mida ma mõtlesin. Samal ajal ma rääkisin - kõik käis korraga peast läbi - ja siis sain aru, et ma ei suuda aru saada, mis ma räägin. Andsin alla - las ta räägib! Pärast oli muidugi kõik tore, aga naersin, et inimese mõistus on ikka vahva asi küll - hakkab tööle kui inimene sünnib ja lõpetab töö, kui kaamerate ette astub."
Toimetaja: ERR Sport