Rulluisumaratoni raames peetakse ka sprindivõistlus
Päev enne 9. Tartu Rulluisumaratoni põhisõite on kõigil võimalik proovida oma kiiruslikke võimeid ning enne pikka sõitu oluliselt lühema sprindiga jalad lahti sõita – 22. augustil toimub harrastajatele ja vähemkogenud rulluisutajatele mõeldud Rahvasprint.
„Päev enne põhivõistlust toimuv sprint on täpselt paras eelmise päeva treening ja annab põhisõiduks lihastele mõnusa toonuse,“ ütles aastaid Rahvasprintidel osalenud harrastaja Margus Leet. „Saab ennast võrrelda teiste harrastajatega, ei pea vaatama kuidas profid kaugele eest ära sõidavad“.
Kui eliitvõistlejatele mõeldud Tartu Rulluisusprint paneb pärast ajasõite paremad sprinterid ka omavahel võistlema, siis paralleelselt toimuval Rahvasprindil osalejad teevad kaasa ainult ajasõidu ja saavad seega täielikult oma sõidule keskenduda.
Tartu Rulluisusprindis läbivad nii eliitvõistlejad kui ka harrastajad 600 meetri pikkuse distantsi. „Kui rääkida sprindi raskusest, siis 600 meetrit on võimalik sõita ka nii, et finišis on sama tunne nagu oleks läbinud maratoni,“ rääkis Leet. „Taastumine ise on muidugi kiirem. Kui ohutusest rääkida, siis sprindis ainuke ohtlik koht ongi tagasipööre. Rahvasprindi puhul toimub sõit ainult eraldistardist, seega puudub näiteks kokkupõrkamise oht, mis on maratonis terve sõidu vältel olemas,“ lisas ta.
„Väljakutse suurus sõltub sellest, mis eesmärkidega rajale minnakse. Maratonile võib mõni ka ainult läbima, sprindis vaevalt selliseid eesmärke seatakse - ikka üritatakse selle 600 meetri jooksul endast kõik anda“.
Margus Leet lisas, et Rahvasprindil osaledes saab ka hindamatuid kogemusi, mis kuluvad hiljem põhisõidus ära: „Sprint on tegelikult üks sõidu osa, mida läheb vaja ka maratonidistantsi sõites ja minu jaoks on väga hea, kui olen seda eelnevalt harjutanud - kiire spurt, kiire kurv, reaktsioon. See tähendab, et rajal tekkida võivad olukorrad on minu jaoks juba tuttavad ja oskan neid paremini enda jaoks lahendada“.
Harrastajana oli Leet eelmisel aastal Rahvasprindis ka poodiumil, saades kolmanda koha. Sel aastal osaleb ta taas ning võistlus käib rohkem iseendaga. „Tagasi tulen alati, kuna tunnen, et olen iga korraga mingis osas arenenud ja tahan veelgi paremaks muutuda. Sprindi spetsiifika on juba nimelt selline, et võistluse käigus ei ole väga võimalik enam midagi muuta, vigade parandusi saab teha just nimelt järgmisel korral,“ lisas ta lõpetuseks.
Toimetaja: Siim Kaasik