Tõnise: treenerite arv peaks kasvama poolteist korda
Eesti noortetreenerid saavad alates tänavusest aastast arvestada riigipoolse lisarahaga. Treenerite töökulude toetuseks eraldati 3,51 miljonit eurot. Toetust soovib 1051 treenerit ja lõplik otsus tehakse 20. jaanuariks.
Spordiklubid, -koolid ja alaliidud said uut riigipoolset toetust küsida viienda ja kõrgema kategooria treeneritele, kes tegelevad täistööajaga kuni 24-aastaste noortega. Taotluse esitas kokku 331 organisatsiooni - 309 spordiklubi, 18 kohaliku omavalitsuse spordikooli ning kaks alaliitu - ja lisa palgaraha küsitakse 1051 treenerile, kes juhendavad 32 782 noort.
Kuna sooviavaldusi treenerite tööjõukulude osaliseks katteks kogunes 4,27 miljoni euro eest aga riigi eraldatud rahasumma selleks aastaks on 3,51 miljonit, siis vaadatakse nüüd kahe nädala jooksul kõik taotlused pedantselt läbi, et leida ülesse näpuvead ja juba silma paistnud tahtlikud eksitused. "On olukordi, kus üks tubli poiss või tüdruk on esitatud kolme või nelja erineva klubi poolt treenimaks ja kummalisel kombel ka mõned trenniajad, kui mitte kõik, ei lange kokku," ütles Spordikoolituse ja -teabe SA juhatuse liige Toomas Tõnise ETV spordisaatele.
Toetust küsitakse 49 spordiala noortetreeneritele. Esikohal on jalgpall 155 treeneriga, kes juhendavad 5564 noort ning nende oodatav lisaraha palkadeks on 578 972 eurot. Uut riigitoetust soovib ka 111 kergejõustiku, 103 korvpalli, 81 võimlemise, 75 ujumise ja 73 võrkpalli noortetreenerit.
Mis saab siis, kui ka kontrollimise järel selgub, et taotluste kogusumma ületab 3,5 miljoni piiri. "Siis saavad kõik vastavalt kultuuriministri määrusele raha proportsionaalselt vähem. Nii, et kui alguses rääkisime 350-sest brutotoetusest täiskoormusega treenerile, siis see võib langeda praeguste rehkenduste järgi langeda natuke alla 300 euro," lisas Tõnise.
Tingimuseks on ka see, et taotluse esitanud organisatsioon peab rahastama treenerit samal määral ehk riigitoetus moodustab poole treeneri töötasust. Uus süsteem peaks välja juurima stipendiumid ja tooma pinnale seni ka justkui palgata töötanud treenerid. "Meie andmete järgi maksti 2013. aastal treeneritele töötasu 6,16 miljonit ja umbes samapalju ka stipendiume. Kui nüüd saame riigiabiga saame juurde 3,51 miljonit, siis see eeldab, et tasustavate treenerite arv peaks kasvama umbes poolteist korda."
Toimetaja: Ivo Dobkevitsch