Mäesuusatamise entusiast Ott Pärna: suusaliit on ikkagi murdmaasuusaliit
Murdmaasuusatamine on olnud aastakümneid sünonüümiks kõigele, mis seotud lumel liikumisega. Ajad muutuvad ja arusaamad koos sellega.
Viimase aastakümne jooksul, kui eestlaste elujärg paranenud ja uued moed muust maailmast peale tulnud, on oluliselt kasvanud nö. poppide ja noortepäraste alade harrastamine. Kui siia lisada veel klassikaline mäesuusatamine, mille harrastamisele eestlane talvehooajal järjest rohkem kulutada raatsivad, siis oleme olukorras, kus nö. mäest alla sõitmise alad üha enam eluõigust taotlevad.
"Tänane suusaliit on ikkagi murdmaasuusaliit. Küsimus on, kas ja kui kiiresti suudame temast teha talialade liidu," sõnas alaliidu mäesuusatamise alakomitee liige Ott Pärna ETV saatele "Suurmeistrid". "Me mäesuusapoolel tegime uue strateegia, et kogu alpikogukonda tervikuks ehitada. Sada noort, kes tegelevad tipu tasemel. Meil on kümme noort, kes harjutavad ja õpivad välismaal, Austrias, Soomes. Norra kõige parem 10-aastane poiss on eestlane."
Lumelaud ja freestyle on tänu Kelly Sildarule tõusnud viimaste aastatega jõuliselt eestlaste huviorbiiti. Atraktiivne pilt ja alaga kaasnev meelelahutuslikkus on hea lähtekoht. Eestlaste sügavale südamesse pugemine ei ole siiski lihtne.
"Olen täna isiklikult tegelenud selle nimel, et freestyle-suusatamine saaks Eestis spordistaatuse," ütles freestyle-suusatamise treener Oliver Treufeldt. "Kindlasti meil on olemas andekaid ja ägedaid noori, kes tahavad ja püüavad sinna poole. Lihtsalt kuna meil täna puudub ühtne platvorm, mille peale seda ehitada, siis võib-olla sellest tulekski alustada. Organisatsioonid, suusaliidud, seal käib töö selle nimel, et freestyle-suusatamisest saaks päris spordiala. Miks mitte konkureeriv murdmaasuusatamisega. See on Eestis arenev ala."
Eestlane on töö ja kannatususku. Kui ei ole paari tunnist pidevat pingutust, oled pehmo või mitte väga tõsiselt võetav. Ah, need on need ekstreemivennad. Üks sellistest, Priidik Vesi, töötab nüüd aga Vuokkatti-Ruka spordiakadeemias lumelauatreenerina ning on õppinud Soome selle ala olümpia ja maailmameistrivõistluste medaliomanikelt ala nüansse. Avardades sellega ühtlasi arusaamu lumespordi olemusest.
"Lumelauasõitu ei aktsepteerita võib-olla spordina seetõttu, et see on lõbus," ütles Vesi. "Aga me paneme freestyle'is sooritusse nii palju hinge sisse, et need on eluohtlikud sooritused. Võib-olla murdmaainimesed ütlevad, et kui sa ei higista, siis see pole sport. Tegelikult on uskumatu, mis tänapäeval alternatiivspordis toimub. Vahetasin isegi ala (kahevõistluse) selle vastu, et emotsioone saada ja trikke teha."
Murdmaasuusatamise kõrval on kahevõistlus olnud eestlaste jaoks viimastel kümnenditel erilise tähendusega. Erinevalt murdmaasuusatamisest ei ole see nö. rahvaala, sest kui palju meil siis ikka on inimesi, kes õhtul sõbraga õhtuti kahevõistluse trenni läheb. Maailmahuvi mõttes on tegemist ühe vähematraktiivse talialaga, mis lumealade hulgas kõige rohkem oma eksistentsi eest pingutama peab.
"Kindlasti saab meil olema raske nendega (uute aladega) võidelda - freestyle ja lumelaud on astunud arengus tugeva sammu edasi," sõnas suusaliidu kahevõistluse alakomitee esimees Ago Markvardt. "Kahevõistluses ja suusahüpetes on kindlasti vaja maailmas populaarsust tõsta, aga Eestis me seda teha ei suuda ega saa."
Kindlasti ei peaks nüüd Eestis toimuma uute alade kasuks radikaalne kannapööre. Pigem oleks vajalik tervikpildi huvides kasutada maksimaalselt ära kõiki olemasolevaid teadmisi ja üldsuse tähelepanu kõigi lumel harrastatavate alade hüvanguks. Murdmaasuusatamine on viimase paari aastaga oma kuninglikust kõrgusest alla kukkunud, et lumevaestel talvedel inimestel suusausk täiesti meelest ei läheks, tuleks edasi aidata kõiki lume ja suuskadega seotud spordialasid.
"Harrastus jääb kogu elu ajaks. Lumelaud, mäesuusk - see on väga atraktiivne. Selleks peaks iga väiksemagi võimaluse kasutada. Sealt saadud tasakaal ja koordinatsiooni saab kasutada teistel aladel. Niisiis, laiem vaatamine kõikidele asjadele, ka suusatamisel endal peab see olema," võttis suusatreener Kaarel Zilmer teema kokku.
Toimetaja: Siim Boikov