Peamiselt Otepääl treeniv Nõmme: kui raha oleks, käiksime hüppamas kus iganes
Kevadel täiendust saanud ja Otepääle koondunud suusahüppajate koondis on suvega arenenud, võistluskogemust saanud ning eesmärgiks on seatud pääsemine 2018. aasta taliolümpiale Pyongchangis suusahüppemeeskonnana.
Suusahüpete maailmakarikasari stardib 24. novembril Ruka etapiga, millest võtab osa meie esinumber Martti Nõmme. Kontinentaalkarikasarjas teevad oma esimesed võistlused detsembris Kevin Maltsev ja Artti Aigro. FIS-i karikal proovivad häid tulemusi saavutada Taavi Pappel ning Kenno Ruukel.
Martti Nõmme mekkis suvel töömehe leiba, proovides Kesk-Soomes kätt võsalõikajana. Eesmärgiks oli ennast tühjaks laadida ning saada uut energiat tippsportlasena jätkamiseks. Samas polnud hetkekski kahtluse all, et ta suusahüppemäele naaseb. Keha võistlusvormi saamisega alustas ta pärast jaanipäeva ning nädal enne esimest MK-etappi Rukal on ta hooajaks valmis. Samas aga ei möödunud töömehepõli Soomes jälgi jätmata.
„Negatiivseks oli see, et palju tuli ülakehalihaseid juurde, mida hüppajal pole absoluutselt vaja," tõdes Nõmme intervjuus Vikerraadiole. "Seda pidi pärast raske kaalujälgimisega maha võtma. Kaal on põhimõtteliselt üks tähtsamaid osi suusahüpetest. Kui kaalus ei ole, pole väga mõtet ka maailmakarikal käia – palju meetreid läheb kaotsi.“
"Täpselt jaanipäevast praeguseni olen uuesti treeninud ja endast maksimumi andnud. Praegu on kehtiv punkt mul olemas, FIS maksab need võistlused kinni. Tegelikult survet ei ole, tahaks ise hästi esineda ja lõppude lõpuks jalad kõhu alt välja võtta."
Suusahüppekoondis treenib peamiselt Otepääl, kus tänu Tehvandi keskuse poolt soetatud tehnikale on alates sellest nädalast võimalik hüppetorni kasutada hoolimata õues valitsevast sulailmast. Ka meie suurim lootus Martti Nõmme pole rahapuudusel saanud endale välislaagreid lubada.
„Vahest käime Soomes ka, see oleneb kõik rahalisest seisust," sõnas Nõmme. "Kui raha oleks, siis muidugi käiks etappide vahel Oberstdorfis või kus iganes hüppamas, aga põhiliselt on Otepää. Eelarve on meil võrdlemisi olematu, kuigi meie õnneks on meil eelmisel aastal teenitud maailmakarika punkt, võistlemas saame FIS-i kulul käia. Kui seda peaks ka maksma, siis arvatavasti jääks need käigud küll ära.“
"Esialgu on põhieesmärk, et alati saaks kvalifikatsioonidest edasi võistlema, lisas 23-aastane sportlane. "Sisimas tahaks muidugi kogu aeg punktikohtadele hüpata, sest ise kõrvalt jälgides ning treener näeb, et tegelikult oled võimeline ja kõik on antud – tuleb lihtsalt ära realiseerida. Muidugi on suurem eesmärk ka Lahti MM, see on siinsamas lähedal ja seal on palju harjutatud."
Kui räägitakse meie suusahüppevõistkonna olümpiale pääsemisest, siis kui realistlikuks sina seda plaani pead? "Alati on lootust, aga selleks on suuri arengusamme vaja meie kõigi poolt. Nüüd oleme palju trenne koos teinud, poisid on indu täis, tahavad kogu aeg areneda. Hästi töökad poisid on ning sellise suhtumisega on täitsa võimalik," oli Nõmme lootusrikas.
Treener Jaan Jüris, kelle karjääri laeks jäi MK-etapi 15. koht, arvab, et Martti Nõmme peaks sel hooajal MK-etappidel teenima nii palju punkte kui võimalik. Kindlasti on üheks peamiseks eesmärgiks ka peaaegu koduõuele toodud maailmameistrivõistlused Lahtis, kus mitu meie sportlast on hüppetorni korduvalt proovimas käinud. Noorsportlased on Jaan Jürise sõnul arenguhüppeks valmis.
"Praegugi on näha, et noored tahavad sinna kõrgessse mängu sekkuda, vaadates just Kevin Maltsevit ja Artti Aigrot," sõnas Jüris. "Mina loodan nendelt kindlasti sellel aastal kontinentaalkarikasarja punkte ja sealt edasi vaatame, et võib kogemusi hankima minna ka maailmakarikale."
MM-ile soovib suusaliit saata kolm hüppajat. Martti Nõmme pääs sinna on suhteliselt kindel, kuid algav hooaeg näitab, kes hõivavad ülejäänud kohad. Kaugemasse tulevikku vaadates ei näe Jaan Jüris põhjust, miks ei võiks Martti Nõmme ohustada Kaarel Nurmsalu poolt tehtud suurepäraseid esitusi MK-etappidel. Hüppemäel peaks veel klappima saama ka vaimse poole.
"Uskuma peab, mina olen alati positiivne ja proovin endast ka anda kõik, et Marttil tulemus tuleks. Eeldused on tal kõik olemas, kehakaal, füüsilised võimed – ainuke, mis muret tekitab, on psühholoogiline pool. Kui selle korda saaks, oleks temast kindlasti mantlipärijat," arvas Jüris.
Kui vaadata 2018. aasta taliolümpia suunas ka, kuhu meeskonda loodetakse peale saada, siis millise arenguhüppe peaks ülejäänud liikmed lisaks Marttile tegema? „Ülejäänud liikmed peaksid saama kontintentaalkarikasarja punkte ja meie kaasama neid maailmakarikale kogemusi hankima, sealtkaudu on võimalik,“ tõdes Jüris lõpetuseks.
Toimetaja: Anders Nõmm