HC Vikingi esimees: need ei ole minu võlad, Hokiliit: nad on võla omaks võtnud
Ühel pool on võlga nõudvad Eesti Jäähokiliidu ekspresident Jaan Mölder ja nüüdne president Rauno Parras. Teisel pool on mehed, kellelt võla tasumist nõutakse – Heldur Sepma jäähokiklubist Viiking Sport ja Anatoli Sizov jäähokiklubist Viking. Saade „Suurmeistrid” uuris, kellel on vaidlusküsimuses õigus.
„See sai alguse juba 2013. aastal, kui Eesti meisterklubi – kas oma oskamatusest või mingitel põhjustel – ei olnud võimeline osalema sellises sarjas nagu riikide meisterklubide Continental Cup,” selgitas aastatel 2011-2014 Eesti jäähokiliidu presidendina tegutsenud Jaan Mölder. „Tänu sellele, vastavalt rahvusvahelise alaliidu reeglitele, sai Eesti Jäähokiliit 20 000 Šveitsi franki trahvi, mis tasaarveldati omavaheliste arvetega ja mis on tänasel päeval jäähokiliidus üleval. Ja Eesti jäähokiliit on olnud kogu aeg arusaamisel, et see raha tuleb kuidagi Eesti jäähokisse tagasi saada.”
16 432 eurot – jäähokiliit soovib seda raha klubilt tagasi saada, aga seni pole see õnnestunud. Võla tekitas veel 2014. aasta kevadel uuesti Eesti meistriks tulnud HK Viiking-Sport, kel jäi pool aastat varem sügisel eurosarja teisele etapile Inglismaale sõitmata viisaprobleemide tõttu. Klubisse kuulus rida mängijaid, kes polnud Euroopa Liidu kodanikud. Viisade vormistamine jäi hilja peale, klubi eemaldati lõpuks turniirilt ja sellega kaasnes rahaline trahv. Jäähokiliidu hinnangul vastutab hetkel võla tasumise eest Viiking-Spordi järel areenile ilmunud HC Viking.
„Tegelikult on raske [olukorda] kommenteerida. See ei ole minu võlg. Mina aitasin seda klubi ja siis tuli järsku välja, et mina jäin võlgu,” sõnas HC Viking juhatuse esimees Anatoli Sizov.
Milline oli teie seotus klubiga Viiking-Sport? „Aitasin neid rahadega lihtsalt. Nad palusid lihtsalt oma võla...ostsin hokivarustust ja toetasin ostudel. Tegelikult kõik otsused tehti minuta. Mina ainult aitasin neid,” lausus Sizov.
HK Viiking-Sport kadus pärast Eesti meistriks tulekut eelmisel kevadel areenilt. Üles jäid võlgnevused ka mitme ettevõtte ees, kes palusid alaliidult abi nende kättesaamisel. 2014. aasta suvel avaldas jäähokiliidu liikmeks saamise soovi HC Viking.
„Kui siis täiesti ootamatult eelmise aasta juuni viimase ja juuli kahe esimese nädalaga kadus kahe i-ga Viiking ära ja tuldi välja, et kuulge, oleme nüüd ühe i-ga Viking. Et me ei tea neist asjadest midagi. Tahaks küll meistrikullad, tiitlid ja au ning kuulsuse kaasa võtta, aga võlad jääksid kuhugi tahapoole,” rääkis Mölder. „Ega Vikingi kodulehel – kas nüüd praegu on – olid pikalt üleval kõik pildid eelmise aasta austasustamistest. Ei tahtnud Eesti Jäähokiliidu juhatus sellist tegevust küll aktsepteerida.”
HC Vikingi sooviavaldus jäi rahuldamata. Alaliidu juhatuse arvates oli klubi Viiking Spordi õigusjärglane, paluti tegeleda võlaküsimuse lahendamisega.
„Tegelege nende vanade võlgadega. Ütlesin, et need ei ole minu võlad. Uus klubi on loodud ja registreeritud,” selgitas Sizov omakorda. „Seal ei ole Sepma või keegi teine vanast klubist.”
Anatoli Sizov tunnistab, et klubi nimevalik polnud kõige õnnestunum. Aga väidab ka, et side eelmise klubiga on olematu, ehkki vanast klubist tulid lisaks treenerile tema sõnul üle mõned mängijad. Sizov ütleb sedagi, et ühel hetkel välistas ta edasise koostöö HK Viiking Sport eestvedaja ning juhatuse liikme Heldur Sepmaga.
„Isegi kevadel ja suve alguses ma püüdsin temaga kokku leppida ja aru saada, et millised on üldse võlad ja kuidas saaks nendega hakkama. Aga kuna ta ei tule igakord vastu, siis ma ei saanudki aru, et kui palju neid võlgu üldse on,” väitis Sizov.
Sepma intervjuust keeldus, aga kahel korral, kui ta „Suurmeistrite” saatele helistas, kinnitas valmidust võlga tasuda. Ta on ka paaril korral kirjalikult võlga tunnistanud ja lubanud tegeleda kohustuse täitmisega. Jäähokiliidu arvates on olukord lihtne.
„See ongi klubisisene teema, kuidas kodanikud Sizov ja Sepma omavahel asju ajavad,” arvas Mölder. „Tänasel päeval lähtub hokiliit sellest, et on leping hokiliidu ja HC Viking vahel, kus Viking võtab üle nõudeõiguse koos kõigi õigustega seda raha kusagilt mujalt edasi nõuda.”
„Aa, jah, oli,” tunnistas Sizov, et neil on jäähokiliiduga allkirjastatud garantiileping.
Ja lepingus võtate vastutuse tasuda võlg, kui Viiking-Spordi endised juhid seda ei tee? „Jah, see oli tehtud septembri alguses, vist 9. kuupäeval. See sai tehtud tingimusel, et meie ei ole õigusjärglased ja nad võtavad meid kohe vastu,” väitis Sizov.
Jaan Möldri kinnitusel palus HC Viking võtta klubi liikmestaatus juhatuse eitava otsuse järel arutlusele Eesti Jäähokiliidu üldkogul eelmise aasta septembri lõpus, kus Rauno Parras valiti alaliidu uueks presidendiks. Üldkogu otsust ei langetanud, andes juhatusele volitused protsess lõpuni viia. 2014. aasta oktoobri algusest on olemas ka juhatuse otsus, millega HC Viking sai alaliidu liikmeks ja võimaluse osaleda Eesti meistrivõistlustel. Viking võttis otsust sõnumina, et nad ei ole Viiking Spordi õigusjärglased ja nende ning hokiliidu garantiileping kaotab kehtivuse.
„Üldse ei ole seotud ja sellepärast võtavad meid vastu. Mina sai aru, et sellega kaob ka kokkuleppe võimsus – kaob lihtsalt ära. Mulle oli üllatuseks, kui sain kahe või kolme nädala pärast maksmiseks arve,” tunnistas Sizov.
„Suhtlemisel selle klubi ja tema esindajatega oli see probleem pidevalt laual. Neile sai seda pidevalt meelde tuletatud, räägitud, et see probleem ei kao kuhugi – see võlg on olemas ja võlg tuleb likvideerida. Klubi esindajad olid sellega nõus. Nad teadvustasid seda probleemi, lubasid seda lahendada,” rääkis Eesti Jäähokiliidu president Rauno Parras.
Novembris ähvardas jäähokiliit klubi kodumängud keelata, kui HC Viking ei hakka võla tasumist tõsiselt võtma. Üks mäng lükati edasi ja Parrase kinnitusel laekus seejärel klubilt esimene makse.
„Nad on tänaseks maksnud ära 10 protsenti võlast, mis näitab, et nad on selle võla omaks võtnud,” sõnas Parras.
„Tegelikult maksin neid lausega „tasaarveldus”. Selleks et näidata, et ma pole selle lepinguga nõus ja vaidlen sellega,” teatas Sizov. „Et maksan, sest soovin edasi osaleda ja probleemi lahendada.”
See, et HC Viking osa ära maksis tunnistab justkui seda, et olete võla omaks tunnistanud? „Ei. Siis oleksin kirjutanud arve numbri. Aga kirjutasin „tasaarveldus”,” ütles Sizov.
Ja kuna nad selle makse tegid, siis leppisime kokku – jäähokiliidu ja konkreetselt minu poolt hea tahte märgina –, et jätkame hooaega nagu oli ja teie jätkate omapoolsete maksete sooritamist,” selgitas Parras. „27. jaanuaril, kui jäähokiliidu juhatus võttis vastu otsuse, et kui veebruari lõpuks pole Viking selleks hetkeks väljastatud arveid tasunud – selleks hetkeks oli summa 10 tuhat eurot –, siis nad play-off'i ei pääse. Sellekohase juhatuse otsuse saatsime neile jaanuari lõpus. Kuu ajaga jällegi midagi ei toimunud.”
3. märtsil otsustas jäähokiliidu juhatus Vikingit medalimängudele mitte lubada.
„Otsus tuli ja pöördusime kohe Eesti Olümpiakomitee poole ja nemad soovitasid pöörduda kohtusse. Nii tegime. Otsus oli, et lasta meil play-off'i mängida ja siis arutada asju ja probleemid lahendada,” ütles Sizov.
„Meie oleme selle kohtumääruse vaidlustanud ja nüüd näitab sügav juriidika, mis sellest saab,” kommenteeris Parras.
Paralleelselt kohtumäärusega ennistada Viking Eesti meistrivõistlustele ilmus märtsis välja teine Heldur Sepma garantiikirjadest, kus ta jätkuvalt võlga tunnistab ja lubab võla likvideerida 2015. aasta septembriks.
„Kui ta sai teada, et meid ei lubata [mängima], siis ta helistas mulle, küsides, kas see on nii. On õige, jah,” meenutas Sizov. „Ja ta küsis, et mida saab teha. Maksta võlga.”
Jäähokiliit arutas probleemistikku ülejäänud meistriliiga klubidega, kellest ükski polnud valmis hooaega pikendama ja sellega kaasnevaid kulusid kandma. Juhatuse otsus oli põhikirjale toetudes ja võlgnevustele viidates Viking Eesti Jäähokiliidu liikmete hulgast välja arvata. Üldkogu toetas 31. märtsil juhatuse otsust ühehäälselt.
„Ma usun, et nad (hokiliit – toim) ei kasutanud kõiki võimalusi, et nõuda seda võlga vanalt klubilt,” arvas Sizov. „Neil on lihtsam pressida meid. Kuna meie tahame mängida, siis pressida meid.”
„Jäähokiliit on andnud selged-konkreetsed suunad, et tõsta lauale probleemid, mis on olnud kümmekond aastat pinna all. Ma leian, et see on väga positiivne, et hokiliit on näidanud sirget selga ja teinud asjad ära õigesti,” arutles HC Panter tegevjuht Olle Sildre. „Kõik need võimalused, mis täna HC Vikingil on olnud. Ta on ise need maha mänginud, tegemata jätnud, probleemi ignoreerinud.”
„Mina võrdlen seda olukorda jaanalinnuga. Kui jaanalind pistab pea liiva alla, aga jätab jämedama osa välja, siis see sõltub meie igaühe kujutlusvõimest, mis selle suure osa tulemus hiljem on. Ja täna on tulemus selline,” sõnas Jaan Mölder.
„Ainuke lahendus on see, et Viking hakkab oma probleemi tõsiselt võtma ja lahendab kohustuse Eesti jäähoki ees. Aga kuni sinnamaani, kuni keegi ei tee selgeks, et see võla ülemineku leping, mis on sõlmitud, on ühel või teisel põhjusel kehtetu, siis sinnamaani ei näe mina võimalust, et Viking taastataks [liikmena], ilma et nad oma probleemi lahendaks,” nentis Parras.
„Selge pilt, et peab kohtusse minema ja seal lahendatakse võlaküsimus. Ja kui see on lahendatud, siis kõik ülejäänud asjad on samuti lahendatud. Lahendatud või mitte, siis vaatame,” lausus Sizov.
Toimetaja: Siim Semiskar