Kultuuriminister Indrek Saar pidas spordivaldkonna aastakõne

Video
19.10.2016 7:40
Rubriik: Spordipoliitika

Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas kolmapäeva pärastlõunal riigikogule spordivaldkonna arengustrateegia „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ aruannet ning pidas spordivaldkonna arengut ning tulevikusuundi käsitleva aastakõne, mis on siinkohal täies pikkuses avaldatud.

Head Riigikogu liikmed

Augustis toimunud Rio Olümpiamängudel saavutas enam kui kolmandik Eesti koondisesse kuulunud sportlastest tulemuse esikümnes ning sõudjad suutsid võita pronksmedali. Paari nädala eest saime kaasa elada meie võrkpallikoondise võitluslikule mängule ja rõõmustada tulemuse üle, mis viib neid taas finaalturniirile. Eesti meeskond on mänginud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril juba kolm korda: aastatel 2009, 2011 ja 2015. Nüüd siis neljas kord.

Meie sportlaste edu rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei tule lihtsalt niisama. Selle eeldus ei ole mitte ainult ühe kindla sportlase või võistkonna ettevalmistus, vaid laiemalt ühiskonnas valitsevad hoiakud liikumisharrastuse ja tervislike eluviiside suhtes. Riik peab tagama selleks tingimused ning looma võimaluse spordiga tegelemiseks kõigile.

Riiklikku spordipoliitikat tuleb vaadata laiahaardelise, planeeritud ja järjepideva tegevusena, mis hõlmab endas valdkondi alates noortespordist tippspordini, korras jooksuradadest olümpiaettevalmistuseni.

Poolteist aastat tagasi Riigikogus heaks kiidetud “Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030” määrab kindlaks visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad spordivaldkonnas. Valitsuses 13. oktoobril teadmiseks võetud ja teile esitatud kirjalikust aruandest saate põhjaliku ülevaate strateegia elluviimisest, hetkeolukorrast ning olulisematest muudatustest ja arengusuundadest.

Üleriigilise eesmärgina on Sport 2030-s sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nelja prioriteetse arengusuuna abil:

  • Valdav osa elanikest liigub ja spordib.
  • Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja.
  • Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja.
  • Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.

Vaadakem siis lähemalt, millised on pooleteise aasta jooksul ellu viidud tähtsamad muutused ning millised on lähiajal plaanid nende nelja arengusuuna osas.

Kultuuriministeeriumi tellimusel 2015. aasta sügisel läbi viidud laiapõhjaline liikumisharrastuse uuring kinnitas, et liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste osakaal on kasvamas. Vähemalt kaks korda nädalas tegeleb liikumisharrastusega 45% elanikest. Oleme selle näitaja poolest Euroopa keskmised. Kuid meie eesmärk on ambitsioonikas - jõuda järele Põhjamaadele, kus sportimisega tegeleb regulaarselt ligi 70% elanikest.

Murettekitav on asjaolu, et liikumisharrastusega ei tegele üldse 1/3 elanikkonnast. Uuringus osalenud tõid ühe olulise lahendusena välja, et tööandjad toetaksid töötajate sportimist. Kuid siin on oluliseks takistuseks sellistelt kuludelt nõutav erisoodustusmaks. See ei ole uus teema! Spordivaldkond ja mõned erakonnad on seda soovinud enam kui kümme aastat. Riigikogus on algatatud ka eelnõusid, kuid need pole varem saanud valitsuse ega koalitsioonierakondade toetust.

Käesoleva aasta 27. aprillil toetas valitsus Kultuuriministeeriumi ettepanekut teha põhimõtteline muudatus maksuseaduses ja kaotada niiöelda erisoodustusmaks töötajate tervise edendamiseks tehtavatelt kuludelt. Riigikogus mõne aja pärast esimesel lugemisel oleva eelnõu järgi saavad tööandjad alates 2018. aastast toetada maksuvabalt iga oma töötaja sportimist 400 euro ulatuses aastas.

Eelnõu vastuvõtmisega näitame selgelt, et riik soodustab ja tunnustab tööandjaid, kes oma inimeste tervisesse investeerivad. Pole põhjust kahelda, et selle tulemusena kasutab üha rohkem ettevõtjaid võimalust soodustada ja kujundada oma töötajate sportimis- ja liikumisharjumusi panustades sellega nii inimeste tervisesse kui ka füüsilisse ja vaimsesse heaolusse. Nii laieneb nende ring, kellele ujulad, spordisaalid ja teiste treeningalade teenused muutuvad kättesaadavamaks.

Noorte liikumisharrastuse suurendamisele aitab kindlasti kaasa Kultuuriministeeriumi eestvedamisel välja töötatud huvitegevuse toetussüsteem. Noorteseire andmetel ei ole 10 protsenti noortest viimase kolme aasta jooksul võtnud osa mitte ühestki huviringist ega trennist. See on ligi 30 000 last ja noort, kellele riik nüüd koos kohalike omavalitsustega abikäe ulatab.

Järgmise aasta 1. septembrist rakenduva huvitegevuse toetussüsteemi eesmärk on anda igale lapsele võimalus osaleda kvaliteetses juhendatud regulaarses huvitegevuses, mille üheks oluliseks ja laiaulatuslikuks osaks on ka sport. Selleks näeb valitsus ette 15 miljonit eurot aastas täiendavaid vahendeid, mis liigub toetussüsteemi rakendaja Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu kohalikele omavalitsustele. Just kohalikud omavalitsused teavad kõige paremini, milline on olukord konkreetses linnas ja vallas ning oskavad kõige paremini hinnata, kuidas luua igale seal elavale noorele võimalused osalemaks huvitegevuses.

Noorena omandatud eluks vajalike oskuste juures ei saa mööda minna ka ujumisest. Eesmärk on selge: tagada kõigile põhikooli lõpetajatele piisav ujumisoskus ja vähendada uppumissurmasid. Selleks on alates 2005 aastast läbi Kultuuriministeeriumi omavalitsusi toetatud 230 000 euroga aastas, kuid sellest ei jätku, et tagada vajalik arv kvaliteetseid ujumistunde.

Viimasel kuuel aastal on veeõnnetustes Eestis kaotanud oma elu 369 inimest. Päästeameti 2015. aastal tellitud uuringust selgus, et 62% 7-18-aastaste lastega perede esindajatest hindab oma laste ujumisoskust kehvaks. Neljandik lastest ei oska üldse ujuda.

2015. aastal koostati Eesti Ujumisliidu ja Päästeameti eestvedamisel Põhjamaade mudeli eeskujul uued ja kõrgemad ujumisoskuse standardid. Testi läbimiseks peab laps suutma hüpata sügavasse vette, ujuda 100 m rinnuli, sukelduda ja tuua käega põhjast eseme, püsida veepinnal puhates ja asendeid vahetades 3 minutit, ujuda seejärel 100 meetrit selili ja väljuda veest. Uuring näitab, et sellele vastav ujumisoskus on vaid 15% Eesti noortel.

Selleks, et tõsta ujumisoskus vajalikule tasemele, esitasin koos kolme valitsuskolleegiga ühise memorandumi, mis teeb ettepaneku uuendada õpitulemuste kirjeldust põhikooli riikliku õppekava kehalise kasvatuse ainekavas, suurendada ujumise algõpetuse kursuse rahastamist ja jätkata ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamist uuendatud metoodika kohaselt.
Nelja ministri algatus leidis valitsuskabinetis põhimõttelist toetust, kuid selle elluviimiseks vajalikud täiendavad 1,1 miljonit eurot aastas tuleb alles leida. Kabinet otsustas teema juurde tagasi tulla järgmisel aastal riigieelarve strateegia läbirääkimiste käigus.

Spordikorraldus põhineb omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel.

Sporti rahastavad peamiselt kohalikud omavalitsused, üksikisikud, ettevõtted ja riik. Tuginedes avaliku sektori asutuste eelarvetele, uuringutele ja eksperthinnangutele, toetati 2015. aastal sporti kokku ligikaudu 137 miljoni euroga. Sellest 46 miljonit panustasid omavalitsused, 42 miljonit üksikisikud ning nii riik kui ka ettevõtted 25 miljonit eurot.

Rahvusvaheline uuring näitab, et Eestis on otseselt või kaudselt spordiga seotud enam kui 15 000 töökohta. Seega ei tohiks alahinnata spordi panust majandusse ega tööhõivesse.

Ennist tutvustasin Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi algatust tööandja maksusoodustuse näol töötaja tervise- ja spordikulutustelt. See aitab otseselt kaasa ka spordipoliitika teise prioriteetse arengusuuna - liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja – saavutamisele.

Mida rohkem inimesi käib spordiklubis või võtab osa spordiüritustest, seda rohkem on raha spordivaldkonnal. Iga lisanduv euro aitab spordivaldkonnas tegutsevatel organisatsioonidel ja ettevõtetel arendada taristut, võtta tööle treenereid ja tõsta palkasid.

Veel kaks aastat tagasi oli suur osa noortetreeneritest ilma püsiva töölepingu ning sotsiaalsete garantiideta. Selle tõsise mure lahendamiseks lõime kõrgema kutsetasemega treeneritele riikliku tööjõukulude toetussüsteemi. Spordiklubid, spordikoolid ja spordialaliidud saavad alates 2015. aastast taotleda 5. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele tööjõukulude toetust kuni 50% ulatuses.

Toetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti, väärtustada treeneri ametit ja kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasv. Tänu sellele saab käesoleval aastal riigilt tööjõukulude toetust ligi 1200 kõrgema kutsetaseme treenerit, kes juhendavad enam kui 37 000 lapse ja noore sportimist 369 organisatsioonis. Järgmise aasta riigieelarves oleme koostöös Rahandusministeeriumiga ette näinud täiendavaid vahendeid veel sajale treenerile.

2015. aastal käivitas Kultuuriministeerium ka spordi rahastamise reformi, mis muudab senise spordirahastamise selgemaks ja läbipaistvamaks ning vähendab bürokraatiat ja tegijate tarbetut jooksutamist.

Esimesed sammud on juba tehtud. Kui eelmistel aastatel pidid spordiorganisatsioonid lootma, et neile leitakse vajalikud lisavahendid riigieelarve menetlemise käigus Riigikogus, siis nüüd on 1,5 miljonit eurot spordiorganisatsioonide täiendavat toetust kirjutatud valitsuse poolt esitatud riigieelarve projekti ehk n.ö. baasi. See muudatus suurendab kindlustunnet ning tagab, et maksumaksja raha jagatakse spordiorganisatsioonide poolt kokku lepitud arusaadava ja läbipaistva mudeli põhjal.

Samuti on Kultuuriministeerium teinud ettepaneku muuta hasartmängumaksu seadust ja suunata seadusega spordile ette nähtud raha täies mahus EOKle olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks. Arutelud Hasartmängumaksu Nõukogu reformimise teemal jätkuvad ning loodame saavutada kokkuleppe peatselt, kui rahandusminister terviklahendusega valitsusse tuleb.

Sporditeemad jõuavad väga sageli välja rahani. Ometi on liikumine ja sport vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist.

Usun, et kedagi siin saalis olijatest ei jätnud külmaks Islandi jalgpallikoondise kaheteistkümnes mees suvistel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel. Tuhanded käed plaksumas samas rütmis ja fännid hüüdmas “huh”. See andis hoogu nii võistkonnale kui ka kogu rahvale.

Sarnaseid näiteid võib tuua ka Eestist – vaid kümme päeva tagasi elas Tondirabas Eesti võrkpallikoondisele kaasa enam kui 5600 kirglikku pealtvaatajat, olles justkui seitsmendaks meheks väljakul.

Rõõm hea ja ausa mängu üle kannab ja ühendab meid kõiki. Me elame nädalast nädalasse kaasa meie tippmängijate ülesastumistele Poola ja Inglismaa jalgpalliliigas. See innustab meie noori sportima ja liidab ühiskonna erinevaid gruppe. Nii nagu ka meie koondise saavutused Rio olümpiamängudel.

Mul on hea meel täna siin kõneledes tunnustada ka kõigi nende inimeste ja organisatsioonide tööd, kes igapäevaselt aitavad kaasa liikumisharrastuse ja spordi edendamisele puuetega inimeste hulgas. Te teete sageli märkamatult piiratud ressurssidega väga paljude inimeste jaoks head. Sport ja liikumine aitavad hoida ka nendel inimestel sära silmades.

Mis veel aitaks? Meie sportlaste edu mäletamine ja laiemalt spordiajaloo arendamine propageerivad sportlikke väärtusi. Tartus asutati kevadel sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, mis võttis üle riigiasutuse Eesti Spordimuuseum funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Muuseumil on koostöös EOKga võimalus kujuneda atraktiivseks ja ajakohaseks spordilugu avalikkusele vahendavaks asutuseks.

Ka spordist rääkides, spordi ajalugugi uurides ja tutvustades, peame kõige suure ja üleva kõrval suutma kõnelda ka probleemidest.

Sport peab olema aus. Just seetõttu kirjutasime koos 19ne Euroopa Liidu kolleegiga Rio olümpiamängude eel ühispöördumise, milles avaldasime selget toetust WADA-le dopinguvastases töös. Me peame riigina tegema kõik vältimaks võimalust, et meie sporditalent ei jõua pjedestaalile seetõttu, et mõni konkurent ei soovi kinni pidada kokkulepitud reeglitest ning mängib räpast mängu.

Nii Kultuuriministeerium kui ka Eesti Olümpiakomitee on viimastel aastatel suurendanud oma rahalist toetust sihtasutusele Eesti Antidoping eesmärgiga seista puhta spordi eest nii tipptasemel kui ka noortespordis. See hoiak peab olema kompromissitu nagu ka suhtumine spordivõistlustega manipuleerimisse. Eesti ühines Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase konventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta spordi ausust ja spordieetikat kooskõlas spordi autonoomsuse põhimõttega ja tõhustada rahvusvahelist koostööd. Riigikogus on menetluses hasartmänguseaduse muudatused, mille vastuvõtmise järel on võimalik spordivõistlustega manipuleerijaid tulevikus kriminaalkorras karistada.

Eesti sportlased on võitnud viimastel aastatel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt keskmiselt üle 125 medali aastas, millest umbes 10% on võidetud olümpiadistsipliinidel. Eelmine aasta oli Eesti spordile eriline, sest lisaks rekordarv medalitele oli esmakordselt kahe sportmängu täiskasvanute rahvuskoondis esindatud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.

Väärikas esindatus ei tähenda aga ainult häid sportlike saavutusi. Eesti spordiorganisatsioonid on tõestanud ennast väga heade rahvusvaheliste võistluste korraldajatena. Need võistlused ei tõsta mitte ainult spordiorganisatsioonide võimekust, vaid omavad ka olulist majanduslikku mõju nii piirkonnale kui ka Eestile tervikuna. Läbi nende võistluste on võimalik Eestit tutvustada atraktiivse reisisihtkohana. Ja loomulikult innustab võistlemine kodupubliku ees kõiki meie sportlasi.

Rahvusvahelise usalduse võitmine ja seeläbi kõrgetasemeliste võistluste korraldamisõiguse saamine ei ole lihtne. Tegemist on järjepideva ja pikaajalise tööga, mille edukust kinnitab muuhulgas fakt, et Eesti esindajad on näiteks: võrkpalli, jalgratta, kergejõustiku ja orienteerumise rahvusvaheliste organisatsioonide juhtorganites.

Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Eelmisel aastal saime meeldiva üllatusega koos ka ehmatuse osaliseks, sest kahe koondise saatmine Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile tähendas ka täiendavat rahavajadust ja tuleb tunnistada, me ei olnud selleks valmis. Nüüdseks on ka sellised olukorrad läbi mõeldud ja valitsus kinnitanud kultuuriministeeriumi ettepanekul põhimõtted tagamaks rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalturniirile pääsenud suurekoosseisulistele võistkondadele lisarahastus. Energia võib nüüd ja tulevikus eelarvevaidluste asemel palliplatsile suunata.

Lõpetuseks peatun kõige olulisematel spordivaldkonna investeeringutel.

Riigi abil sai sellel aastal korda mitu olulist spordiobjekti. Renoveeritud Männiku lasketiirus sai korraldada laskmise juunioride Euroopa meistrivõistlusi.

9. juulil avati pidulikult Pärnu Rannastaadion ja nüüd saab suvepealinnas korraldada kõrgetasemelisi rahvusvahelisi kergejõustiku- ja jalgpallivõistlusi.

2016. aasta eelarvest eraldati Eesti Jalgpalli Liidule 5 miljonit eurot Lilleküla staadioni renoveerimiseks. Renoveeritud suurema mahutavusega staadion oli eelduseks, et korraldada 2018. aastal Eestis UEFA Superkarika mäng, kus kohtuvad Euroopa Meistrite Liiga võitja ja Euroopa Liiga võitja. See mäng toimub 14. augustil 2018. aastal.

Eesti spordimaastikul puudub veel spordilaagrite läbiviimiseks ühtne kompleks, kus oleks võimalik tegeleda alaspetsiifiliselt ning oleks tagatud täielik võimaluste kogum toetavate tegevuste läbiviimiseks. Selle probleemi lahendamiseks jätkame investeeringuid Kääriku Spordikeskuse arendamiseks kaasaegseks treeningkeskuseks. Käärikule tekkiv moodne treeningbaas annab suuremale osale eri spordialade esindajatele võimaluse treenida Eestis ja toob Eestisse ka väliskülalisi, luues sellega töökohti, tuues käivet ning toetades piirkonna arengut.

Ja kõige lõpuks. Mul on suur rõõm, et valitsus toetas Kultuuriministeeriumi ettepanekut eraldada Kalevi staadioni renoveerimiseks 7 miljonit eurot. See staadion on sümboolse tähendusega kogu eesti rahvale. Tantsupidusid on seal peetud üle poole sajandi ja 2019. aasta juubelipeol õnnistavad tantsijad ja publik sisse uhiuue kaua oodatud väljaku. Samuti on valmiv staadion täismõõtmetes ja rahvusvahelistele nõuetele vastav mitmel eesmärgil aastaringselt kasutatav spordirajatis.

Kõik need tegevused, millest oma aruandes kõnelesin, on vaid murdosa sellest, millega tuhanded pühendunud inimesed spordivaldkonnas päevast päeva tegelevad. Liikumisharrastusest tulemusspordini ja vastupidi ongi lõputu hulk tegevusi ja detaile, aga ükski neist ei ole väheoluline, kui tahame rahvana saavutada endale püstitatud eesmärke.

Kõigi nende eesmärkide puhul peaksime alati silme ees hoidma spordi pakutavat unikaalset võimalust saada paremaks inimeseks. Just see annab kogu asjale mõtte. Spordivõistlusel tekkiv olukord, kus ühelt poolt tuleb keskenduda parima tulemuse saavutamisele ja teisalt peame inimesena kontrollima oma võidujanu ning pidama kinni reeglitest ja austama oma konkurente, on universaalne harjutus tsiviliseeritud ühiskonnaliikmeks olemiseks.

Oskust väärikalt kaotada ja suuremeelselt võita, võistlusolukorras kõrgenenud adrenaliinist hoolimata, saame aga õppida vaid siis, kui mängureeglitest kinni pidamine on ühiskonnas tunnustatud norm. Ükski ebaausalt saavutatud võit ei tohi olla pühitsetud. Seepärast on aus mäng igal hetkel eeldus, ilma milleta ei ole kõigel muul mõtet.

Aus mäng ongi sportlik elustiil.

Tänan tähelepanu eest!

Elagu sportlik Eesti!

Toimetas
ERR Sport

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar