Uus spordi asekantsler Pürn: raha on vähe, aga küsimus on, kuidas seda raha jaotatakse
ETV spordisaate stuudios käis Tarvi Pürn, kes nüüd veel viimaseid nädalaid töötab võrkpalliliidu tegevjuhina, et märtsi lõpus asuda tööle kultuuriministeeriumisse spordi asekantsleri ametipostile.
Nädala alguses ütlesid sa intervjuus, et üks sinu peamisi eesmärke ministeeriumis on suurema koostöö saavutamine kahe suure spordiga tegeleva katusorganisatsiooni vahel, et mitte rolle dubleerida. Mida täpselt tähendab see koostöö, mida sa selle all silmas pead ja kuidas seda ellu viia? „Oma kandideerimise käigus tõin selle ühe olulisema punktina välja. Mõtlen selle all seda, et Eesti riik on piisavalt väike ja spordiga seotud juhtivate töötajate ja spetsialistide hulk on piisavalt väike selleks, et hästi edasi liikuda. On vajalik, et katuseorganisatsioonid väga selgelt teaksid enda rolle ja kasutaksid oma kompetentse üksteist dubleerimata ja tänu sellele saaksimegi liikuda efektiivsemalt tulemuste poole,” selgitas Pürn ETV spordisaates.
Mida see praktiliselt tähendab? Keegi hakkab oma töökohast ilma jääma? „Ei, vastupidi. Mõtlen rohkem seda, et näiteks olümpiakomitees on kindlasti väga head spetsialistid hindamaks liikumisharrastust, individuaalalade olümpiale kvalifitseerumise küsimusi. Neid kompetentse ei pea tingimata kultuuriministeeriumis omama. Vastupidi, kultuuriministeeriumi ülesanne on üldiste poliitikate ja keskkonna kujundamine, soodsate regulatsioonide ja rahastamise väljakujundamine,” rääkis Pürn.
„Kõik need ülesanded või eesmärgid, mis meil on spordis, on ju väga selgelt spordistrateegias 2030 välja öeldud. Teame, kuhu liikuma peame ja kui teame täpselt, millised rollid ühel või teisel organisatsioonil on, seda suurem selgus on ka spordirahva seas,” jätkas Pürn. „Ka EOK presidendi valimiste käigus on välja öeldud, et päris selgelt pole aru saada, kuidas sport juhitud on. Just spordirahva ja spordiorganisatsioonide sees peaks see selgus olemas olema.”
Millised on Eesti spordi suurimad kitsaskohad sinu hinnangul? „Võib-olla tuleks eristada kahte suuremat valdkonda. Üks on liikumisharrastus, meil on selge eesmärk jõuda Põhjamaade tasemele, kus igapäevaselt liigub vähemalt 2/3 elanikest. Praegu oleme kuskil 1/3 peal ja see on väga suur töö, mis tuleb ära teha,” lausus Pürn. „Üks eesmärgini liikumise võimalusi on väga hea koostöö erinevate valdkondade vahel.”
Spordirahastamine on üks suuri valupunkte olnud kogu aeg. Kuidas seda paremaks muuta? „Rahastamine on eelkõige selle teise suure valdkonna ehk siis tippspordi võib-olla üks olulisemaid probleeme. Alati räägime sellest, et raha on vähe, aga tegelikult on ka küsimus, kuidas seda raha jaotatakse. Aastaid on räägitud sellest, et spordirahastamine on liiga killustatud ja projektipõhine. Üks väga selge eesmärk on liikuda projektipõhiselt rahastamiselt rohkem süsteemsemale. Arvan, et kui suudame väga hästi ära põhjendada selle, millised valdkonnad või tegevused on selgelt alarahastatud, siis ka need poliitilised otsused toetavad spordile täiendavate finantside eraldamist.”
Toimetaja: Maarja Värv