Naiste saalihoki on ummikseisus - meistriliiga klubisid napib
Eesti naiste saalihoki on jõudnud ummikseisu. Kui mullu sellel ajal algasid Eesti meistrivõistlused, siis tänaseks on naiskondi alles vaid kaks ning pole teada kas ja millisel kujul meistrivõistlused korraldatakse.
Kui paari aasta eest alanud naiste saalihoki Energialiiga kannab nüüdseks esiliiga nime ja seal osalejatest puudust ei ole, siis segadus meistriliigaga vähendab tugevemal tasemel mängijate võistlusväljundit ja häirib ka Eesti koondise ettevalmistust veebruaris toimuvaks maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiriks.
Kaheksa aastat tagasi võistles Eesti meistritiitli eest üheksa naiskonda. Kuigi harrastajate arv on kasvanud, siis meistriliigas mängimise vastu tuntakse huvi järjest vähem. Pärast kümmet tegutsemisaastat ja seitset Eesti meistritiitlit otsustas kaikad kappi pakkida Saku Fortuna naiskond.
"Meie tiimis oleks liiga vähe mängijaid olnud. Noori on vähe peale kasvanud seepärast, et mõni aasta tagasi töö noortega peatus," rääkis Saku Fortuna kapten Berit Oll Vikerraadiole.
Jõgeva Tähe naiskond otsustas meistriliiga asemel esiliigas mängida, sest suuremates linnades õppivatel ja töötavatel mängijatel pole võimalik koos trenni teha.
Naiskonna eestvedaja Anu Tammiku: "Kuna kõik on igal pool laiali, puudub meil võimalus koos treenimiseks. See meistriliiga, mis meil siin Eestis on, on suht nutune."
Kui paar viimast aastat võistles tiitli eest neli saalihokinaiskonda, siis tänaseks on alles vaid kaks naiskonda. Eesti Saalihokiliidu peasekretär Tõnis Teesalu loodab lahendusi nii meistri- kui esiliiga naiskondade esindajatest moodustatud komisjonilt, kuid hooaja alguse aega ta öelda ei osanud.
"Ei ole selge veel, kuidas see asi välja nägema hakkab. Selge on see, et naiskondi on vähem kui eelmistel aastatel. Loomulikult mängib suurt rolli ka meistriliigas osalemise suur kulukus," sõnas Teesalu.
Teesalu sõnul on aga nö esiliiga ja senise meistriliiga mängijate tasemevahe väga suur.
Nii kevadel Eesti meistritiitli võitnud Eesti Maaülikooli naiskond kui teise koha pälvinud Sparta Spordiselts on hooajaks ettevalmistunud ja ootavad mänge. Sparta Spordiselts otsib võimalusi sõprusmängudeks nii Soome teise liiga kui Eesti esiliiga naiskondadega.
Treener Merli Kaljuve selgitas: "Meil on ikkagi naiskonnatäis mängijaid, kes väga juba ootavad, et saaks võistelda. Siis tulebki haarata härjal sarvist ja leida see väljund."
Arutluse all on olnud erinevaid ideid. Üks mõte on meistrivõistluste mängimine kolme naiskonnaga juhul, kui esiliiga erinevate võistkondade mängijatest oleks võimalik moodustada koondnaiskond meistriliigas mängimiseks.
Läbi on käinud ka idee, et põhiturniiril mängiksid naiskonnad kuni 17-aastaste noormeestega. Kolmanda variandina on sõelale jäänud koostöö Lätiga, kus kõrgemal tasemel mängivaid naiskondi on samuti väheks jäänud.
"Praegu on kuulda ka, et lõunanaabrite meistriliigat kummitab võistkondade vähesus, kuigi seal allpool on neid naiskondi seal piisavalt," sõnas Teesalu.
Merli Kaljuve sõnul on Sparta esindajad lätlastega rääkinud kevadistest play-off'idest.
Kevadel esmakordselt Eesti meistriks tulnud Maaülikooli naiskonna ja Eesti koondnaiskonna treener Talis Mölder muretseb aga sellepärast, et pikk teadmatus kahandab mängijate motivatsiooni.
"Mängijad võivad küll olla väga tublid ja teha trenni, aga selline vahepealne väljund peaks ka olema. Praegu ei teagi täna, mismoodi see Eesti meistrivõistlused võiks välja näha, siis ma kardan, et see mõjutab mängijate motivatsiooni," sõnas Mölder.
Toimetaja: Siim Semiskar