Tiit Karuks: loodan, et uus EOK president toob Eesti spordi stagnatsiooniseisust välja

Video
Elo Ellermaa
20.03.2016 21:42

Alates aasta algusest on Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendivalimisi puudutavad uudised olnud meedias pea iganädalased. Oma soovist kandideerida teatas kokku lausa seitse inimest. Tõsi, üks neist loobus siiski peagi. Spordiinimesed, kellega „Aktuaalne kaamera. Nädal” vestles, jälgivad toimuvat suure huviga, sest, nagu ütleb teenekas spordiajakirjanik Tiit Karuks, Eesti spordis neid asju juba leidub, mida muutma peaks.

„Taasiseseisvumisest on möödas praegu üle 20 aasta ja selle muutumisega peaks ka Eesti spordi liikumine kaasa minema, aga paraku, nagu ma juba ütlesin, võib-olla on see liiga karmilt öeldud, aga Eesti spordi liikumine on stagneerunud,” rääkis Karuks.

Spordivaldkonna tegijatega vesteldes joonistuvad selgelt välja paar eriti valulist punkti Eesti spordielu korraldamisel. Iluuisutamise treener Anna Levandi tuletab meelde, et meile kõigile meeldib vaadata Eesti sportlasi pjedestaalil, riigihümn mängimas. Täiskasvanuna pjedestaalile jõudnud sportlast toetavad nii EOK kui ka sponsorid. Küsimus on aga selles, kes on seda sportlast toetanud teel sinna, sest riik seda ei tee.

„EOK toetab neid, kes riigi mõttes on seda väärt. Neil on väljatöötatud süsteem, kes sa pead olema. Aga kuidas sinna saab, tekib küsimus. Kuidas?” mõtiskles Levandi. „See on metsik töö ja metsik raha ja metsik aeg. Sinna peab kuidagi saama.”

Levandi leiab, et laste- ja noortesport peaks olema riiklikult rahastatud. „Kui me ütleme, et meil on liiga pisikene riik, et nii palju raha kulutada spordile, siis peame ausalt tunnistama, et tiitlivõistlustele me ei vii oma sportlaseid, et meil n-ö häbi ei oleks. Et nendel ei ole need kohad, mida me tahaks näha. Kas me investeerime ja nõuame või me ei investeeri ja ei oota,” tõdes Levandi.

Endine vehkleja ja Eesti Vehklemisliidu juhatuse liige Meelis Loit tunneb samuti noortespordi pärast muret, ta lisab aga ka treenerite alarahastatuse küsimuse. Tänase süsteemi järgi saab treener oma õpilase treenimise eest tasu kuni sportlane jõuab täiskasvanute klassi, sealt edasi ootavad järgmised tasud treenerit siis, kui sportlane tõuseb pjedestaalile.

„Kui lõpuks sa toodad või teed sellest sportlasest olümpiavõitja, siis loomulikult tulevad sulle rahad, aga see vahepealne periood oleks vaja üle elada,” nentis Loit. „Täiesti Eesti koondiste tasemel, rahvusvaheliste koondiste tasemel treenerid, kes tegelevad selliste sportlastega, tänapäeval nad ei ole tasustatud lihtsalt.”

Tänaseks on teada, et EOK presidendi kohale on lõplikke kandidaate kolm. Kõigi kolme – Tõnu Tõniste, Urmas Sõõrumaa ja Jüri Ratase – platvormidest paistavad silma julged lubadused mõlema nimetatud probleemi lahendamiseks. Samas aga ütleb EOK struktuuri sees tegutsev kergejõustikutreener Jaanus Kriisk, et nende konkreetsete probleemide lahendamine ei olegi üldse olümpiakomitee haldusalas.

„Väga paljud need lubadused, millega tahetakse hääli võita, on sellised, mis mitte kunagi ei saa olema EOK haldusalas. Ta võib küll rääkida sellest, aga ta ei saa võtta endale seda. See ongi suur probleem, et loodetakse, et tuleb messias ja lahendab kõik meie probleemid, aga tegelikult on juba ette teada, et ta neid lahendada ei saa,” sõnas Kriisk.

Ka Kriisk räägib murelikult noortespordist ja treenerite positsioonist ühiskonnas, kuid see on tema hinnangul hoopis kultuuriministeeriumis töötava spordi asekantsleri pärusmaa.

„Täna on õigusruumis jäänud EOK presidendile sellised esindusfunktsioonid – midagi teha ei ole, lihtsalt teised on ära võtnud need ülesanded. Leida sealt endale veel sellist nn reaalset tööd on raske,” tõdes Kriisk.

Ajakirjanik Tiit Karuks aga ütleb, et EOK presidendi roll võikski spordimaailmas suurem olla. Uus juht peakski tema sõnul olema n-ö mees õigel kohal, et seda muuta.

„Ma loodan väga, et uus EOK president oma meeskonnaga suudaks mingid hoovad leida, et Eesti sport tuua tänasest stagnatsiooniseisust välja,” lausus Karuks.

Toimetas
Maarja Värv

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar