Eksperdid EOK presidendikandidaatide debatist "Foorumis": võiks olla rohkem kindlaid lubadusi (2)

Jüri Ratas, Urmas Sõõrumaa ja Tõnu Tõniste "Foorumis". (Foto: Rene Suurkaev/ERR)
23.03.2016 11:10

Laupäeval ametlikult Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendikandidaatideks kinnitatud Jüri Ratas, Urmas Sõõrumaa ja Tõnu Tõniste pidasid enda esimese debati ETV saates „Foorum”.

„Võib-olla võiks olla rohkem lubadusi, need on need millest saaks hiljem kinni hakata,” arutles stuudios ekspertidelauas istunud Madis Kallas, kes ka ise neli aastat tagasi EOK presidendiks kandideeris. „Tundub, et ei julgeta anda väga suuri lubadusi.”

„Sellest vestlusest tulevad pigem välja sõna „tehtagu”, aga mis on see lahendus,” kommenteeris koos Kallasega debatti hinnanud Kristjan Port.

Sõõrumaa kandideerimise kohta on spordiringkondades avaldatud kartust, et suurärimehel pole EOK juhtimiseks aega. „Lugupeetud spordirahvas, olen 50 aastat elanud sportlikku eluviisi, üle 20 aasta üles ehitanud ja juhtinud spordiorganisatsioone, seda vabast tahtest ja suurest armastusest ja kavatsen seda ka edaspidi teha ja selleks aega leida,” lubas Sõõrumaa.

Tõniste on enda programmis kirja pannud, et EOK president peab nägema tervikpilti, mitte olema ühele alale keskendunud. „Näen, et praegu on natuke poliitilist juhtimist olnud. President peab kõigi oma liikmete jaoks olemas olema, arvestama kõikidega,” sõnas Tõniste. „Tuleb rohkem suhelda, ühiselt mõelda printsiipe, teha reegleid ja neid ka ausalt jälgida.”

Kes on Jüri Ratas, kas poliitik või spordijuht? „Minu töö on hetkel poliitik, olen riigikogu liige,” vastas asespiikriks kandideeriv Ratas. „Tahan öelda, et täna pole ükski kandidaat selle konkursi favoriit, minu kõrval on kaks väga auväärset konkurenti. Elus on üsna sageli nii, et kui kuskil töötame ja konkureerime mingile teisele ametikohale, läheme sinna siis, kui oleme sinna saanud. Tõesti, riigikogu juhatuse valimised on homme. Arvan siiralt, et keegi ei saa pidada end selle konkursi favoriidiks. Arvan, et oleme siin eeskätt Eesti spordi küsimuste tõstatajad, püüdes neile küsimustele leida lahendusi. Usun, et kõik kandidaadid väga ühemeelselt näevad, et on teatud latid, mida spordis on vaja ületada ja usun, et teeme selle nimel ausat tööd.”

Milliseid muudatusi tuleks EOK-s teha? „Tuleb rahastusmudelid üle vaadata, liikumisharrastust ühiselt propageerida, terveid eluviise,” arvas Tõniste.

Ratas on enda programmi kirjutanud, et EOK võiks kujuneda rahvakeeli spordiministeeriumiks. „EOK küsimus on see, kui tugevalt ta võtab initsiatiivi Eesti spordis. Pole mõtet luua sellist pilti, et EOK lahendab ära kõik valukohad,” rääkis Ratas. „Näen selgelt, et EOK täitevkomiteel võiks olla oma funktsioon, erinevad liikmed võiksid juhtida konkreetseid teemakomisjone.”

„Kavatsen EOK-d juhtida, nagu tehakse seda läänemaailmas, nagu on õpikutes kirjas,” lausus Sõõrumaa. „See näeb välja nii, et on üldkoosolek, kellel on selge idee, mida teha. Tasand kaks on täitevkomitee, kes tegeleb strateegilise juhtimisega ja kolmas tasand on täideviiv komitee ehk sekretariaat. Iga täitevkomitee liige on seotud mingi komisjoni tööga. Komisjonid puudutavad treenereid, tippsporti, baase, aukohust, lisaks rida ajutisi komisjone.”

Eksperdid tegid esimese saatepoole järel vahekokkuvõtte ning välja toodi ka baaside küsimus, Ratas nõustus, et see on üks märksõnadest. „Kui soovime Eestimaale minna laagrisse, ega meil väga ei ole neid kohti. See vajaks ühel hetkel lahendamist,” sõnas Ratas. „Nii palju, kui on minu võimuses, teeksin kõik selleks, et meil tekiks üks korralik keskus.”

Tõniste lubas aastaks 2020 kahekordistada erasektorist tulevat toetust. „Kui EOK on usaldusväärsem ja parema mainega, küll see erasektor tuleb kaasa,” arvas Tõniste. „Riik võiks panustada võrdselt erasektoriga. Spordipoliitika peab selles suunas juhtima, et kõik saaks sellest aru, ka riik.”

Jüri Ratas, kas katuserahade otsustus tuleks anda EOK-le? „See küsimus on seotud sellega, kas EOK suudab olla igal aastal talve lõpus-kevade alguses tõsine partner, läbi rääkimaks avaliku sektori raha. Juba sügisel võiks eelarves olla rida Eesti Olümpiakomitee,” arutles Ratas. „Praegune süsteem tekitab ebaõiglust ja viha, ei ole õiglane jaotus. EOK täitevkomitee, kuulates ära tippspordi ja järelkasvu komisjoni, võiks otsustada. Erasektori raha tuua juurde väga kergelt tänases majanduskeskkonnas on pigem väga keerukas kui kerge.”

„Need, kes räägivad katuserahade jagamisest, et oleks EOK roll, kas lollitavad kedagi või ei saa ise millestki aru,” vastas seepeale Sõõrumaa. „Kust raha juurde saada? Olen Tõnuga päri, erasektorist või sponsorite poole pealt peaks kaks korda rohkem vähemalt juurde, selleks on omad meetodid. Kust võiks veel juurde saada? Tubakaaktsiisi võiks tõsta ühe protsendi võrra. Siis ka hasardiraha, kust võiks teist nii palju tulla spordi jaoks.”

Saatejuht Andres Kuusk viis teema laste ja järelkasvu peale. „Mina kui seitsme lapse isa ei suuda aru saada sellest, et kui laps käib kümme aastat koolis ja loodus pole eriliselt palju andnud ja kõrvalt lapsevanemad ei treeni teda, lõpetab ta kehaliselt vähearenenuna, armeesse ei kõlba, kooli lõpetades hakkab kohe keha ravima,” rääkis Sõõrumaa. „Minu programmi üks tugev punkt on see, et kaks tundi päevas tuleb teha huvialatreeningut kooli ajast, kooliprogramm võimaldaks, et see laps peab sattuma kokku kooli ajal tühjalt seisva spordisaaliga koos atesteeritud treeneriga. Hinne, mis on tunnistusel, peab kajastama reaalset sporditegevust.”

„Mina räägin algklassidest, kus esimene pisik saadakse,” jätkas Tõniste. „Kui peale kooli saaks natuke puhata ja siis minna koos klassikaaslaste või sõpradega lähedale trenni, aitaks see kõvasti kaasa, et saada see pisik.”

„Defitsiit tekib, sest meil pole piisavalt saale, spordiväljakuid, et pidada kehalise kasvatuse tunde,” arvas Ratas. „Võime teisi õppeaineid õpetada rohkem aktiivselt liikumises looduses, selle poolt olen küll. Noorte ja tippsordi vahel on suur probleem. Kui neiu-noormees lõpetab ära keskkooli, kuidas teda hoida edasi spordis, et ta saaks põhja alla ja jõuaks koondise tasemele. Siin on küsimus, kui tugevad on meie klubid ja spordikoolid, kui tugevad on meie treenerid.”

Toimetas
Maarja Värv

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar