Uusna: hooaja võib lugeda okeiks - oli palju vigastusi ja erinevaid probleeme
Motokrossisõitja Rannar Uusna pääses sel hooajal enduro Euroopa meistrivõistlustel kokkuvõttes poodiumile, kui tõusis E2 klassis kolmandaks. Kevadel alanud nelja-etapilisele EM-hooajale mindi vastu eesmärgiga võidelda kõige kõrgema koha eest, ent kokkuvõttes loeb Uusna hooaja kordaläinuks. Enne viimast etappi möödunud nädalal Saksamaal kaotas ta kolmandale kohale kaheksa punktiga ja seetõttu oli pinge laes.
"Hommikul sai korraks metallposti sõidetud, sai kõvasti vigastatud end, aga võtsin valuvaigistit, pingutasin lõpuni ja tuli kokkuvõttes kolmas koht," lausus Uusna intervjuus Vikerraadiole. "Algul läksin kindlasti medalikohta jahtima, kas kulda või hõbedat, aga suvel tulid tehnilised viperused sisse. Tuli üks katkestamine. Sellega langesin neljandaks, aga õnneks oli ka teistel vigastusi ja asju. Sai lõpuks ennast ikka kolmandaks pressituks." Hooaeg läks korda? "Põhimõtteliselt küll jah. Nii palju vigastusi ja erinevaid probleeme oli, et võib lugeda okeiks."
Uusna sõitis tänavu kaasa ka MM-sarjas, ent tehniliste probleemide tõttu ette tulnud rohked katkestamised röövisid võimaluse võitlemaks kõrgete kohtade eest ja nii otsustati poole hooaja pealt keskenduda EM-le. Kusjuures, tänavuse hooaja näol oli 24-aastase Uusna jaoks tegemist esimesega täiskasvanute klassis. "Eelmine aasta oli viimane juunioriaeg. Siis sai ka tsikli kubatuuri vahetatud. Euroopakad olid mul tegelikult selle aasta treeningprogramm. Põhirõhk oli ikkagi maailmameistrivõistlustel, aga maailmameistrivõistlused ka ei läinud nii hästi kui soovisin. Hooaja keskel panin rõhu rohkem Euroopa meistrivõistlustele, et vähemalt üks tulemus kirja saada."
"Esimesel etapil Tšiilis ei käinud, kuna sinna oli nii kallis minna ja otsustasime mitte minna," rääkis ta MM-ist. "Aga ülejäänud etapid sõitsin kaasa, kahjuks tuli neli katkestamist tehniliste viperuste ja enda vigastustega. Aga MM-il 12. koht - võib ka täitsa rahule jääda."
Loetud päevad tagasi teatas Eesti tituleerituim enduro-sõitja Aigar Leok, et teeb tippspordiga lõpparve. Selle teate valguses saaks Uusna nimetada nüüd parimaks Eesti enduro-meheks, ent ka tema tulevik on veel lahtine. Eesmärgiks on aga plaanid paika saada lähinädalate jooksul. "Nagu kõigil spordialadel on - kõik elame toetajate najal. Eks näis, kuidas toetajaid järgmiseks aastaks leiab. Sellest sõltub ka, mis programm ette näeb: kas siis maailma- või Euroopa meistrivõistlused."
"Tegelikult peaks juba lähima nädala jooksul ära otsustama. Hooaeg oli sel aastal nii pikk, et ei olnud aega mõelda selle üle. Lähinädalate jooksul tuleb ära otsustada ja siis tuleb hakata uueks hooajaks valmistuma," lausus Uusna, kes lisas siiski, et tõenäoliselt jääb plaanidesse vaid EM.
Uusna oli sel hooajal EM-etappidel ka õpetaja rollis. Koos 18-aastase Priit Bienega, kes tänavu sõitis oma esimese välishooaja ja saavutas kokkuvõttes E1 Junior klassis 14. koha, uuriti enne võistluste algust radasid ja kogenum Uusna proovis oma kogemusi edasi anda. "Me peaaegu nädal aega jalutame mööda katseid, mina näitan sooni ja annan enda teadmised edasi. Samamoodi maailmameistrivõistlusel käisime Aigariga ja siis Aigar õpetas mind. Eks üritame kokku hoida ja üksteist aidata."
"Päeva pikkus on tavaliselt seitse ja pool kuni kaheksa tundi. Nii Euroopa meistrivõistlustel kui maailmameistrivõistusel. Aga maailmameistrivõistlustel on ülesõidud ka rohkem tehniliseks tehtud, suuremate kaljude otsas, kaheksa tunni jooksul ei ole väga puhkeaega. Euroopa meistrivõistlustel oli natuke rohkem puhkeaega, sai hinge tõmmatud ja katsele keskenduda. Üks asi on see, et sa oled katsel kiire, aga teine on see, et sa pead ülesõidul oma tsikliga checkpoint'i jõudma õigeks hetkeks, et sealt trahviminuteid ei saa," tähtsustas ta. "Ka see on määravaks lõpptulemusele."
Motokrossisõitjatel tuleb teadagi tihti ette väga raskeid kukkumisi. Eelmisel aastal vigastas Uusna õlga nii hullult, et pidi käima operatsioonilaual. Tänavune hooaeg möödus tema jaoks tervist silmaspidades rõõmsamates toonides, kuigi viimasel EM-etapil Saksamaal tegi ta liiga oma paremale käele. "Eelmise aasta lõpus sai käidud õlaga operatsioonil, aga kahjuks võttis taastus palju rohkem aega. Praegugi ei ole veel sada protsenti... aga õnneks käsi nii hull ei ole - paari nädalaga peaks korras olema. Eelmine aasta sõitsin väiksema kubatuuriga. Ma olen natuke suur E1 klassi mootori jaoks - mootor ei jõudnud mind välismaal mägedest üles vedada - E2 klassi tsikliga oli palju lihtsam. Võib-olla kunagi tulevikus saab ka E3 klassi proovitud."
Toimetaja: Siim Boikov